Iluuisutamine

Iluuisutamine oli esimene taliala, mis jõudis olümpiamängudele – ta oli 1908. aastal Londoni suvemängude kavas. Eesti iluuisutajad osalesid olümpiamängudel esimest korda 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis. Olümpiamängudel võisteldakse meeste ja naiste üksiksõidus, paarissõidus ja jäätantsus. Tippvõistlusi korraldab Rahvusvaheline Uisuliit (International Skating Union, ISU) - http://www.isu.org/

VÕISTLUSREEGLID

Üksiksõit

Taliolümpiamängudele lubatakse üksiksõidus 30 naist ja 30 meest, ühest riigist maksimaalselt 3 naist ja 3 meest. Viimaste maailmameistrivõistluste tulemuste alusel valitakse 24 mees- ja naisvõistejat, 6 kohta eraldatakse rahvuslike olümpiakomiteede esindajate valikul. Korraldajamaal on õigus välja panna vähemalt üks nais- ja meesvõistleja.

Üksiksõidu võistlus koosneb lühikesest kohustuslikust kavast (maksimaalselt 2 minutit ja 50 sekundit), millele järgneb pikem vabakava (naistel 4 minutit ja meestel 4 minutit ja 30 sekundit, +/–10 sekundit). Kohustusliku kava võistlusjärjekord loositakse, seejuures jagatakse võistlejad eelnevalt ISU jooksva paremusjärjestuse alusel gruppidesse. Kohustusliku kava esitamise järel jätkavad 24 paremat, kes esitavad vabakava kohustusliku kava tagurpidises paremusjärjestuses.

Esimeses kavas peab uisutaja sooritama 8 kohustuslikku elementi, mis omavahel seotakse sammudega. Nendeks elementideks on kahe- või kolmekordne Axel (hüpe, mille tõuge tehakse ettesõidult), kolme- (naistel) või neljakordne soolohüpe, hüpete kombinatsion (kombineerides nelja-, kolme ja kahekordseid hüppeid; naistel kolme- ja kahekordseid hüppeid), hüpe piruetti, piruett, piruettide kombinatsioon ja kaks erineva joonisega sammukombinatsiooni. Elementide järjekord on vaba. Eksimise puhul pole õigust elementi uuesti sooritada.

Vabakavas on lubatud kõik elemendid ja soovi kohaselt ajastatuna. Kogu kava esitatakse sobiva muusika saatel. Saatemuusika valib sportlane, selleks ei tohi olla vokaalmuusika.

Paarissõit

Taliolümpiamängudele lubatakse 20 paari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Viimaste maailmameistrivõistluste tulemuste alusel valitakse 16 paari, 4 kohta eraldatakse rahvuslike olümpiakomiteede esindajate valikul. Korraldajamaal on õigus välja panna vähemalt üks võistluspaar.

Paarissõit koosneb lühikavast (maksimaalselt 2 minutit ja 50 sekundit) ja nelja ja poole minuti (+/–10 sekundit) pikkusest vabakavast. Lühikava võistlusjärjekord loositakse, seejuures jagatakse paarid eelnevalt ISU jooksva paremusjärjestuse alusel gruppidesse. Erinevalt üksiksõidust pääsevad vabakava esitama kõik paarid, kes esitavad vabakava kohustusliku kava tagurpidises paremusjärjestuses.

Lühikava jooksul esitab paar kaheksa elementi: paarissõidu tõste, viskega tõste (meesmaprtner viskab naispartneri õhku, viimane teeb õhus kaks ringi ja maandub meespartneri käte vahel), heidetud hüpe, soolohüpe, paarissõidu piruettide kombinatsioon, soolohüpe, surmaspiraal ja sammude kombinatsioon spiraalidega.

Vabakavas on ette nähtud üksikhüpped, kõikvõimalikud tõsted, hüpete kombinatsioonid (õivad koosneda kahest, kolmest, isegi neljast hüppest), piruetid (üksikult ja paaris) jne. Kõik hüpped esitatakse sünkroonselt. 

Kava peab olema tasakaalustatud, seega ei tohi domineerida üht liiki elemendid. Teretulnud on originaalsed elemendid. Tähtis on see, kuidas valitud elemendid seostuvad sammude abil tervikuks. Kava ülesehitus peab olema kohtunikele enne teada antud.

Muusika valik on vaba, kuid selleks ei tohi olla vokaalmuusika. Plussiks loetakse see, kui vabakaval on muusikaline kontseptsioon, terviklik muusikaline arendus või idee.

Jäätants

Taliolümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Viimaste maailmameistrivõistluste tulemuste alusel valitakse 19 paari, 5 kohta eraldatakse rahvuslike olümpiakomiteede esindajate valikul. Korraldajamaal on õigus välja panna vähemalt üks võistluspaar.

Paarissõidu võistlusesinemine koosneb kolmest osast: kohustuslik tants (maksimaalselt poolteist minutit), originaaltants (2 minutit ja kolmkümmend sekundit, kusjuures jääl liikumine peab kogu tantsu ajal toimuma ainult kas päripäeva või vastupäeva) ja vabatants (neli minutit +/–10 sekundit).

Kohustusliku tantsu võistlusjärjekord loositakse, seejuures jagatakse paarid eelnevalt ISU jooksva paremusjärjestuse alusel gruppidesse. Originaal- ja vabakava pääsevad esitama kõik paarid, kes esitavad vabakava kohustusliku kava tagurpidises paremusjärjestuses.

Kohustusliku tantsu muusika, sammud ja joonised on ette antud. Neid on ISU reeglite järgi 22. Igaks hooajaks määratakse 2–4 tantsu (aastaks 2009/2010  on kohustuslikud tantsud Golden Waltz ja tango „Romantika“), millest konkreetsel võistlusel loositakse esitamiseks üks.

Originaaltants on kindlate reeglite järgi loodud tants, mille rütm on ette antud. Selle olümpiahooaja originaaltants on folk või kantri (Folk/Country Dance). Lubatud on igasugused tempod ja rütmid, samuti on lubatud vokaalmuusika. Tans peab sisaldama kuut kohustuslikku elementi, milleks on kaks tõstet, üks piruett või piruettide kombinatsioon, üks twizli’te (kiired pöörded edasiliikumisel) seeria ja kaks sammukombinatsiooni. Elemendid ühendatakse omavahel tantsusammudega, mis tuleb sooritada tantsupoosis.

Vabatantsus on kõik sportlaste endi valida, nii muusika kui ka elemendid, mida nad soovivad sooritada. Siiski peab võistlejate valitud muusikal olema kindel taktilöök ja tantsurütm. Kui kasutatakse klassikalist muusikat, peab tagapõhi kandma kindlat rütmi. Vabatants peab sisaldama 11 kohustuslikku elementi (tõsted, piruetid, twizli’d, sammukombinatsioonid sirgel ja ringil jmt).

Võistluspaik ja - vahendid

Iluuisutamises võisteldakse tavalisel jääareenil. Vancouveri iluuisutamisvõistlused toimuvad renoveeritud Pacific Coliseumi jäähallis, mille mõõdud on 60×30 m, hall asub 26 m kõrgusel merepinnast ja mahutab 14 200 pealtvaatajat.

►Vancouveri jääareeni skeem

Hindamine

Torino olümpiamängudest alates kasutatakse uut hindamissüsteemi. Senise 6 palli süsteemi asemel, mis võrdles võistlejaid omavahel, kasutatakse absoluutset hindamissüsteemi. Meeste ja naiste üksiksõidus ning paarissõidus liidetakse mõlema ala (kohustuslik ja vabakava) tehnilised punktid ja koefitsendiga programmi komponentide punktid, millest tehakse mahaarvamised vastavalt reeglitele (näiteks kukkumiste või ajaliimiidi ületamise eest). Võitja on see, kelle kohustusliku ja vabakava punktide summa on suurim. Jäätantsus summeeritakse kohustusliku kava, originaaltantsu ja vabakava punktid.

Tehnilise skoori saamiseks hinnatakse sooritatud elementide raskust, kusjuures raskusastmeid on neli (igale astmele vastab teatud arv punkte), ning samal ajal ka soorituse puhtust. Soorituse puhtuse astmeid on seitse: -3, -2, -1, 0, +1, +2, +3. Kolmas tegur, millega hindamisel arvestatakse, on kava esituse viis komponenti, nendeks on uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Kava komponente hinnatakse 10 palli süsteemis (komponentidel on veel oma raskuskoefitsiendid), mille alusel kujuneb komponentide skoor.

Kohtunikebrigaadi kuuluvad tehniline kontroll, tehniline spetsialist ja tema abi, referii ning 12 hindekohtunikku. Neist esimesed kaks määravad elementide raskusastmed, andes võistlejale iga elemendi eest teatud arvu punkte. Referii määrab kukkumiste ja ajaliste rikkumiste eest karistusi ning juhib hindekohtunike tööd. Viimased annavad hinnangu iga elemendi soorituse puhtusele, suurendades või vähendades oma hindega raskusastmete põhjal saadud punktide arvu. Hindekohtunikud annavad omapoolsed hinded ka kava iga komponendi eest.

Tosina kohtuniku hinnetest lähevad lõpphindesse üheksa omad. Need üheksa loositakse enne vastava ala algust ja ainult arvuti teab, kes need on.

Programmi komponentide hindamisel korrutatakse antud hinded vastava ala koefitsiendiga. Kohustusliku kava koefitsendiks on meestel 1.0, naistel ja paarissõidus 0.8, vabakava koefitsendiks on meestel 2.0, naistel ja paarissõidus 1.6. Jäätantsus on võistlusesinemise igal osal ja üksikutel komponentidel erinevad koefitsendid.

Eesti sportlaste saavutused olümpiamängudel

Eesti iluuisutajad osalesid olümpiamängudel esimest korda 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis.

Viimastel olümpiamängudel on Eesti sportlaste kohad olnud järgmised:

  Vaata muude talialade reegleid Vello Lääne koostatud raamatust "Olümpiamängud. 15 talvise olümpiaala reeglid ja 18 muud talvist ala"