Laskesuusatamine

Laskesuusatamises on ühendatud vabastiilis murdmaasuusatamine ja väikekaliibrilise vintpüssiga täpsuslaskmine. Selle alaga tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesel neljal taliolümpial (1924, 1928, 1936 ja 1948) oli laskesuusatamine näitlik ala. Olümpiakavva võeti laskesuusatamine 1960. aastal meeste alana ja 1992. aastal ka naiste alana. Maailmameistrivõistlusi peetakse igal aastal, võisteldakse nii individuaalselt kui ka teatesõidus, mehed 1958. aastast, naised 1984. aastast. Rahvusvahelisi tiitlivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union, IBU), mis asutati 2. juulil 1993. aastal. Praegu kuulub sinna 66 liikmesriiki. Vancouveri olümpiamängudel võisteldakse kümne medalikomplekti pärast – viiel meeste ja viiel naiste alal. Eestis hakati laskesuusatamisega tegelema pärast Teist maailmasõda. Esimesed meistrivõistlused peeti meestele 1960.

VÕISTLUSREEGLID

http://www.biathlonworld2.de/media/download/Handbook_event_and_competition_rules.pdf

Üldised reeglid

Vancouveri olümpiamängudel võisteldakse laskesuusatamises 10 alal. Nendeks on meestel 20 km individuaaldistants, 10 km sprint, 12,5 km viitstart, 4×7,5 km teatesõit ja 15 km ühisstardiga sõit. Naised võistlevad 15 km individuaaldistantsil, 7,5 km sprindis, 10 km viitstardiga sõidus, 4×6 km teatesõidus ja 12,5 km ühisstardiga sõidus.

Olümpiamängudele lubatakse 220 laskesuusatajat – 113 meest ja 107 naist. Individuaalvõistlustele on võimalik kirja panna 88 meest ja 87 naist. Viitstardiga sõidus lubatakse võistlema 60 meest ja 60 naist, ühisstardis 30 meest ja 30 naist. Teatevõistlustele lubatakse nii meeste kui naiste arvestuses 20 paremat võistkonda 2008. ja 2009. aasta maailmameistrivõistluste tulemuste liitmise alusel. Rahvuslikele olümpiakomiteedele on individuaalvõistlustele eraldatud kohad 2008. ja 2009. aasta maailmameistrivõistluste tulemuste alusel.

Püssi peab kandma seljas, toru ülespoole. Kui võistluse ajal saab püss nii palju viga, et teda ei saa seljas kanda, siis tuleb teda kuni lasketiiruni käes hoida ja seejärel võistkonna varupüssi vastu välja vahetada. Püssi parandamisele või vahetamisele kulunud aega ei hüvitata.

Kui laskesuusataja saabub tiiru, siis sprindi individuaalvõistlusel ta valib vabalt laskepositsiooni, teistel distantsidel saab ta laskepositsiooni vastavalt saabumisele. Tiirus laeb võistleja oma püssi viie padruniga. Suuski ei tohi jalast ära võtta. Võistleja annab käetõstega kohtunikule märku, kui vajab varupadruneid või uut relva. Kui märklaud ei tööta, siis juhatatakse võistleja teise märklaua juurde. Žürii hüvitab ajakaotuse. Kui ühe võistleja märgi pihta laseb teine võistleja, siis antakse talle uus märklaud, kuid kaotatud aega ei hüvitata. Ajahüvituse üle otsustab žürii.

Võistlejad tohivad tarvitada kosutusvahendeid, need võivad endal kaasas olla või saadakse rajal. Laskesuusataja kulgeb mööda lipukestega tähistatud rada, kõrvalist abi ei või edasiliikumiseks kasutada. „Jänest” ehk tempomeistrit laskesuusatamises pole. Rajal olles võib sportlane oma suuski ümber määrida, kuid ilma kõrvalise abita. Ta võib võistluse ajal määret vastu võtta, aga määrima ja parandama peab ta ise. Pisiremondi puhul võib sportlane vajamineva osa saada korraldajalt või võistkonnakaaslaselt, kuid selle vahetamisega peab ta ise hakkama saama (markeeritud püssi puhul on nõuded eriti ranged).

Rajal tuleb konkurendile teed anda. Teiste võistlejate takistamine võib viia diskvalifitseerimiseni. Rajal toimunud õnnetuse kohta on kõik võistlejad kohustatud teavet edastama.

 Individuaalvõistlus

Vancouveri taliolümpiamängudel võisteldakse kahevõistluses kahel individuaalala tavadistantsil. 20 km pikkune meeste individuaaldistants on laskesuusatamise vanim ala. Vancouveri olümpiamängudel suusatatakse 4 km pikkusel rajal ja mehed sõidavad viis ringi. Starditakse pooleminutiliste vahedega. Meeste 20 km distantsil lastakse neljal korral: pärast 4., 8., 12. ja 16. kilomeetri läbimist. Neljas laskevoorus tuleb sooritada kokku 20 lasku. Lastakse vaheldumisi lamades ja püsti. Iga möödalask tähendab üht trahviminutit, mis liidetakse lõpuajale. Kuna laskmisaeg arvestatakse koguaja sisse, siis püütakse viis lasku sooritada võimalikult kiiresti, parimad kulutavad selleks alla poole minuti. Juhul kui tiirus eksitakse vaid korra, on 20 km distantsil võiduaeg 53–55 minutit.

Naiste pikim individuaaldistants on 15 km. Võiduaeg jääb tavaliselt 46 minuti piiresse. Suusatatakse viis 3 km pikkusega ringi. Ka naiste 15 km distantsil on ette nähtud lasta neli korda: pärast 3., 6., 9. ja 12. kilomeetri läbimist. Laskmised on samamoodi kui meestel: lamades – püsti – lamades – püsti ning möödalask tähendab protokollis ühte lisaminutit.

Individuaalvõistlusele ja sprindile eelneval päeval jagatakse võistlejad nelja gruppi, igasse gruppi määratakse võistkonna kapteni poolt üks võistleja igast riigist. Laskesuusatamise maailmakarikavõistluste jooksva edetabeli 15 parema sportlase puhul seda reeglit ei järgita, neid võib määrata ükskõik millisesse gruppi. Stardijärjekord iga grupi sees loositakse.

Sprint

Sprindidistantsile starditakse pooleminutiliste vahedega. Mehed peavad läbima ligi 10 km ehk kolm 3,3 km pikkust ringi. Naistel on distantsi pikkus 7,5 km ehk 3×2,5 km. Nii mehed kui ka naised läbivad tiiru kaks korda: esmalt lastakse lamades, siis püstiasendis. 10 km sprindis lastakse lamades ja püsti – pärast 3. ja 7. kilomeetri läbimist. 7,5 km sprindis tuleb pärast 2,5 km läbimist lasta lamades ning pärast 5. kilomeetri läbimist püstiasendis. Iga möödalask tähendab 150-meetrist trahviringi, mis läbitakse vahetult pärast laskmist. Kui trahviringe ei ole vaja teha, on võiduaeg keskeltläbi 27 minutit.

Viitstardiga sõit

Viitstardiga sõidus (ka jälitussõidus) osaleb 60 laskesuusatajat, stardijärjekord ja stardi ajavahed määratakse eelmisel päeval toimunud sprindivõistluse alusel. Sprindi võitja stardib esimesena, ülejäänud võistlejad järgnevad vastavalt oma kohale ja sellise ajavahega, millega nad eelmisel päeval toimunud võistluse võitjale kaotasid. Meestel on viitstardiga sõidu pikkus 12,5 km, läbitakse 5 ringi pikkusega 2,5 km. Naiste distantsi pikkus on10 km, läbitakse 5 ringi pikkusega 2 km. Sõidu kestel lastakse neljal korral: kahel esimesel korral lamades, kahel viimasel korral püstiasendis. Koht lasketiirus sõltub hetkepositsioonist. Iga möödalask tähendab 150-meetrist trahviringi, mis läbitakse vahetult pärast laskmist. Liidrist ringiga maha jäänud sportlane peab võistluse katkestama. Viitstardiga sõit on üks publiku lemmikalasid, kuna on kerge jälgida, kes sportlastest millisel kohal parajasti asub.

Teatesõit

Nii meeste kui naiste teatesõidus lubatakse starti 20 riigi esindajad. Teatesõitu alustatakse ühisstardist. Stardinumber määratakse laskesuusatamise maailmakarikavõistluste jooksva edetabeli alusel, esimesed 10 võistkonda alustavad esireast. Stardinumber tähistab nii meeskonna stardirada kui ka laskerada. Esimese vahetuse võistkonna stardinumber on punane, teise oma roheline, kolmanda oma kollane ja neljanda oma sinine.

Võistkonda kuulub neli laskesuusatajat. Igaüks peab läbima distantsi ja kahel korral tiirus tulistama, esmalt lamades, siis püstiasendis. Igal võistlejal on 5 padrunit, möödalaskmise korral võib kasutada 3 varupadrunit. Varupadrunid asetatakse spetsiaalsele alusele ning need tuleb käsitsi ükshaaval laadida. Kui ka kolme lisapadruniga ei õnnestu kõiki märklaudu tabada, tuleb laskesuusatajal läbida iga möödalasu eest üks 150-meetrine trahviring.

Mehed suusatavad 7,5 km, naised 6 km. Teatesõit korraldatakse 2,5 km pikkusel ringil, mille iga meeskonnaliige läbib kolm korda, lastes lamades pärast 2,5 km läbimist ja püsti pärast 5. km läbimist.

Ühisstart

Ühisstart oli esmakordselt tiitlivõistluste kavas Torino olümpiamängudel. Osalema pääsevad üksnes 30 paremat, kes valitakse võistlustele järgnevalt: laskesuusatamise maailmakarikavõistluste jooksva edetabeli 15 paremat, kellele lisanduvad käesolevate võistluste individuaaldistantsi, sprindi ja viitstardiga sõidu medalivõitjad, kes ei kuulu karikasarja 15 parema hulka. Ülejäänud kohad täidetakse käesolevate võistluste individuaaldistantsi, sprindi ja viitstardiga sõidu tulemusel kogutud punktidest moodustatud paremusjärjestuse alusel.

Käesolevate olümpiamängude esimese kolme ala võitjad saavad esimesed kolm stardinumbrit, järgnevad kolm numbrit saavad vastavalt hõbe- ja pronksmedalite võitjad. Laskesuusatamise maailmakarikavõistluste jooksva edetabeli 15 paremat, kes ei kuulu medalivõitjate hulka, saavad järgmised numbrid. Kõrgemad stardinumbrid kuni numbrini 30 jagatakse käesolevate võistluste individuaaldistantsi, sprindi ja viitstardiga sõidu tulemusel kogutud punktidest moodustatud paremusjärjestuse alusel.

Rajal tuleb meestel läbida viis 3 km pikkust ringi, naistel viis 2,5 km pikkust ringi. Iga ringi järel minnakse lasketiiru: kaks esimest vooru lastakse lamades, kaks viimast püstiasendis. Nii lamades kui ka seistes tuleb sooritada viis lasku. Iga möödalask tähendab 150-meetrist trahviringi. Suusaraja liider saab laskmiseks esimese positsiooni. Võistlus kestab tavaliselt 35 minutit ning pealtvaatajail on seda hea jälgida, sest ümberarvestamisi ei tehta.

VÕISTLUSPAIK JA -VAHENDID

Suusarajad

Vancouveri olümpial võisteldakse Whistleri olümpiapargis asuvatel radadel. Suusastaadion asub 870 m kõrgusel merepinnast ja mahutab 9000 pealtvaatajat.

Rada kulgeb looduses, soovitavalt eripalgelisel maastikul. Kõrguste vahe on ette kirjutatud. Ükski võistlusraja osa ei tohi asuda kõrgemal kui 1800 m üle merepinna (Vancouveri olümpiamängudel on laskesuusatamisraja madalaim punkt 849 m ja kõrgeim punkt 890 m üle merepinna). Kõige raskem rajaosa on tavaliselt poolel võistlusmaal. Ei tohi olla nii järske mägesid, mis vajaksid käärstiilis tõusu. Tõusudel peab rada olema laiem. Rajameistri kohus on vältida sagedasi suunamuutusi, mis häiriksid suusataja sõidurütmi. Tiitlivõistlustel peab rajal olema vähemalt 6 m laiune hoolikalt puhastatud ja tasandatud lumepind.

Rada peab olema lipukestega märgitud. Iga kilomeetri tagant märgib värviline tahvlike läbitud või järelejäänud kilomeetreid. Kui ei ole võimalik vältida kitsamaid lõike, näiteks sildu ja mäekurusid, siis tuleb arvestada väikseimaks laiuseks 4 m, pikkus ei või ületada 50 m. Vancouveri olümpiamängudel sõidetakse 4 km pikkusel rajal, millest on lühendamistega moodustatud 2 km, 2,5 km, 3 km ja 3,3 km pikkused ringid.

Start, lasketiir ja finiš on enamasti samas kohas. Võistluspaik peab pealtvaatajatele ja televisioonile võimaldama piisavalt hea ülevaate. Stardi- ja lõpuala, lasketiir, trahviring ja teatevahetusala peavad asuma tasasel maal võimalikult lähestikku ning olema lahterdatud koridorideks, et vältida võistlejate segamist või valele rajale sattumist. Laskmiste vahel peab võistleja sõitma vähemalt 3 km pikkuse suusadistantsi.

Teatevahetusala on sirge lõpus asuv 30 m pikkune ja 6–8 m laiune ala. Vahetusala algab ajavõtujoonelt, selle algus ja lõpp peavad olema lumele märgitud punase joonega ning külgedelt piiratud aedadega. 100 m enne vahetusala peab olema sellekohase tekstiga tahvel.

Trahviring peab asuma lasketiiru lähedal. Ring võib olla ümmargune või ovaalne ning see on 5 m laiune ja 150 m pikkune, mõõdetuna mööda ringi sisemist äärt. Trahviring peab asuma tasasel maal, et selle läbimine ei pikendaks veelgi võistlusmaad. Vahetult trahviringi lõppu on tõmmatud vaheajajoon, sellel joonel pannakse kirja iga võistleja aeg pärast iga laskmiskorda.

 Lasketiir

Lasketiir peab asuma staadioni keskel ja nii võistlusmärgid kui ka tulejoon peavad olema enamikule pealtvaatajatest nähtavad. Et oleks valgem, toimub laskmine tavaliselt põhja suunas.

Laskejoone kaugus märklauast on 50 m, ± 1 m. Laskepositsioonid peavad kõigile sportlastele olema võrdsed. Lasketiiru vasak pool on püstiasendis laskmiseks ja parem pool lamadesasendis laskmiseks. See paigutus ei kehti teatevõistluste ja rühmastardi korral, kui võistlejad lasevad saabumise järjekorras, v.a teatesuusatamise avavahetuse esimene lamades laskmine, kus sportlane võtab koha sisse vastavalt oma rinnanumbrile.

Tulejoon ja märkide aluspind peavad olema vähemalt 30 cm võrra kõrgemal nendevahelisest maapinnast, lume puhul veelgi kõrgemal. Laskerada on 2,75–3,0 m laiune. Laskmisel on sportlane nelinurksel kareda pinnaga matil (150 cm), mis on valmistatud sünteetilisest või looduslikust kiust. Olümpiamängudel ja teistel tiitlivõistlustel peab tiirus olema vähemalt 30 laskerada. Iga kolmanda laskeraja küljele, ligikaudu 10 m kaugusele tulejoonest ja 5 m kaugusele märklauast, paigutatakse nii treeninguks kui ka võistluse ajaks siidist tuulelipud.

Märklaud näitab automaatselt kõiki tabamusi ja möödalaske. Lamades laskmisel kasutatakse 45 mm läbimõõduga märki, püstiasendis 115 mm läbimõõduga märki. Märgid valmistatakse terasest.

Võistleja peab jälgima, et tema keha või varustus ei ulatuks laskmise ajal üle laskerada tähistava 1,5 m pikkuse punase joone ega ka üle selle mõttelise pikenduse.

Varustus

Võistluse ajal võib sportlane kasutada üht suusapaari ja üht püssi, mis mõlemad on eelnevalt markeeritud. Kui suusk või klamber võistluse ajal puruneb, siis võib selle asendada. Sama kehtib purunenud kepi ja kanderihma kohta. Murdunud keppe ja rihmu võib vahetada mitu korda. Vajaduse korral võib lasketiirukohtuniku nõusolekul kasutusele võtta varurelva. Alates 1978. aastast kasutatakse püsse, mille kaliiber ei ületa 5,6 mm. Suurendavaid optilisi sihikuid ei ole lubatud kasutada. Väikseim surve päästikule on 0,5 kg. Suusatamise ajal ei tohi padrunid olla salves, oma laskemoona kannab võistleja padrunipidemetes kaasas. Tavaliselt kaalub 1,22-kaliibriline püss 4,5 kg.

Laskesuusataja riietus võib olla kaitstud ja tugevdatud mõlemal küünarnukil ning laskmisel kasutataval õlal, polsterdus kaitseb ka suusatamise ajal kanderihma hõõrumise eest. Võistleja võib oma riietusel ja relval kanda reklaami, mis vastab IBU kehtestatud tingimustele. Võistlusriietusel on keelatud kasutada kleepribasid või muud materjali, mis oleksid abiks asendi säilitamisel.

VÕISTLUSTE JUHTIMINE JA KARISTAMINE

Võistluste juhtimine

Tähtsaim organ võistlustel on žürii, mille esimeheks on rahvusvahelise alaliidu määratud tehniline delegaat. Sinna kuuluvad ka tehnilise delegaadi abi, võistluste direktor, kahe (või enama) esinduse kaptenid. Igast riigist võib žüriis olla vaid üks liige.

Tiitlivõistluste korraldajate hulka kuuluvad korralduskomitee, apellatsioonižürii (tippvõistlusel viieliikmeline), IBU juhtkonna liige, IBU spordidirektor, IBU meditsiinidelegaat, IBU tehniline delegaat (olümpiamängudel on neid kaks) ja neli rahvusvahelise kategooria kohtunikku (olümpial kaheksa). Kohtunikekogu vastutab meditsiinilise külje eest, määrab karistusi ja jälgib, et võistlused vastaksid kõikidele reeglitele.

Karistused

Trahve võib määrata üksnes žürii või IBU täitevkomitee. Võistlejale või võistkonnale tehakse noomitus, kui ta

• ohustab või riivab IBU au või huvisid;
• solvab IBU juhtkonda, juhtkonnaliikmete pereliikmeid või külalisi;
• rikub määrusi, mille puhul ei ole ette nähtud karmimat karistust.

Stardikeeld määratakse siis, kui sportlane

• ilmub starti sellise varustuse, riietuse või reklaamiga, mis ei ole vastavuses IBU nõuetega;
• ilmub starti vale stardinumbriga;
• rikub või ohustab IBU lepingulisi suhteid.

1-minutiline trahv määratakse, kui sportlane

• ei anna esimesel nõudmisel rada vabaks;
• ei aseta teatevõistluses enne laskmist kolme varupadrunit ettenähtud alusele või maapinnale;
• rikub võistkonnavõistluses lasketiiru 15 sekundi nõuet;
• rikub väga vähesel määral ausa mängu (fair play) põhimõtteid ja saavutab ebasportliku käitumise tõttu endale või oma võistkonnale õigustamatu eelise.

2-minutiline trahv määratakse

• iga sooritamata trahviringi eest;
• teatevõistluse või ühisstardi stardikoridoris uisusammu kasutamise eest;
• iga laskmata padruni eest, kui võistleja alustab suusatamist enne kõigi 5 padruni väljatulistamist (teatevõistluses 8, kui ta kõiki märke ei tabanud);
• kui rikutakse mingil määral ausa mängu põhimõtteid ja saavutatakse ebasportliku käitumise tõttu endale või oma võistkonnale õigustamatu eelis.

Sportlane diskvalifitseeritakse, kui ta

• on kasutanud dopingut (või kuulub võistkonda, mille üks liige on tarvitanud dopingut), sellega kaasneb võistluskeeld kaheks aastaks;
• hoiab kõrvale dopingukontrollist;
• väldib stardi- või lõpukontrolli;
• osaleb võistlusel õigesti markeerimata suuskade või püssiga;
• kaldub kõrvale märgitud rajast, saavutades endale või oma võistkonnale ajalise eelise, või läbib raja ringe vales järjekorras või vales suunas;
• kasutab edasiliikumiseks muid vahendeid peale suuskade, keppide ja oma lihasejõu;
• ei kanna võistluse ajal püssi, toru ülespoole (kui püss pole vigastatud);
• takistab teist võistlejat rajal või lasketiirus;
• vahetab mõlemad suusad;
• selle asemel, et laadida padruneid ükshaaval, kasutab teist salve, rikkudes ausa mängu põhimõtteid.
  

Eesti sportlaste saavutused olümpiamängudel

Eesti laskesuusatajad osalesid olümpiamängudel esimest korda 1992. aastal Albertville’s. Eestlaste parimad kohad on olnud Krista Lepiku 11. koht naiste 15 km sõidus (Albertville, 1992), Aivo Udrase 16. koht meeste 20 km sõidus (Lillehammer, 1994) ja naiskonnavõistluse 9. koht (Albertville, 1992).

Vancouveri olümpiamängudel osalevad järgmised Eesti laskesuusatajad:

·        naised: Eveli Saue, Kadri Lehtla, Sirli Hanni, Kristel Viigipuu

·        mehed: Roland Lessing, Indrek Tobreluts, Kauri Kõiv, Martten Kaldvee, Priit Viks

 Vaata muude talialade reegleid Vello Lääne koostatud raamatust "Olümpiamängud. 15 talvise olümpiaala reeglid ja 18 muud talvist ala"