Vigursuusatamine

Vigursuusatamise (ka freestyle) mõtles välja norralane Stein Eriksen (1952. aasta Oslo olümpiamängude suurslaalomi võitja), kes karjääri lõpul asus elama Ameerika Ühendriikidesse. Suusainstruktorina töötades tuli tal 1960. aastate lõpus mõte muuta suusatamine vaatemängulisemaks. Uuendus võitis akrobaatilise suusatamise nime all kohe noorte poolehoiu, esmalt USA-s ning 1970. aastate alguses Euroopaski. Maailmakarikasari käivitus 1979. aastal, maailmameistrivõistlusteni jõuti 1986. aastal. Vigursuusatamine jõudis olümpiamängudele 1988. aastal Calgarys näitliku alana ning 1992. aastal Albertville’is küngaslaskumisena. 1994. aastal Lillehammeris lisandusid ka vigurhüpped. Vigursuusatamise kolmas ala – laugel nõlval suuskadel esitatav ballett – pole olümpiale veel jõudnud, sest nagu teistel kohtunike subjektiivsusest sõltuvatel aladel (iluuisutamine, võimlemine) kaasnevad siingi rohked lahkarvamused ja vaidlused. Liigutuste ja hindamise poolest on vigursuusatamisele kõige lähedasem ala vettehüpped. Vancouveri olümpiamängudel võistlevad vigursuusatajad Cypress Mountaini suusakeskuses, võistlused toimuvad 13.–25. veebruarini.

VÕISTLUSREEGLID
http://www.fis-ski.com/data/document/icr-08-freestyle-print-version-with-changes-2009.pdf

Üldised reeglid

Vancouveri olümpiamängudel võistelevad nii mees- kui naisvigursuusatajad küngaslaskumises, vigurhüpetes ja suusakrossis. Suusakross on olümpiamängude kavas esmakordselt.

Olümpiamängudele pääseb kõige rohkem 180 vigursuusatajat. Igas olümpiakoondises võib olla maksimaalselt 18 võistlejat, sh kuni 10 mees- või 10 naissportlast. Igal alal võib ühest riigist olla maksimaalselt neli võistlejat. Küngaslaskumises pääseb võistlema 30 meest ja 30 naist, vigurhüpetes 25 meest ja 25 naist ning suusakrossis 35 meest ja 35 naist.

Vancouveri olümpiamängudel võib osaleda vigursuusataja, kes on vastaval alal olnud maailmakarikavõistluste etapil või maailmameistrivõistlustel 30 parema hulgas. Sportlasel peab alal, millel ta soovib osaleda, olema vähemalt 100 FIS-i punkti.

Rahvuslikele olümpiakomiteedele eraldatakse kohad vastavalt eelnimetatud üldistele ja rahvuslikele piirmääradele. Kohti eraldatakse FIS-i olümpiamängudeks kohtade eraldamise maailma edetabeli (FIS World Ranking List (WRL) for Olympic Quota Allocation) alusel, mille koostamisel kasutatakse maailmakarikavõistluste edetabelit vastaval alal ja 2009. aasta maailmameistrivõistluste tulemusi.

Küngaslaskumine

252 m pikkust küngaslaskumisrada katavad kühmud-künkad (inglise keeles moguls). Vancouveri rada algab 1019 m kõrguselt ja lõpeb 907 m kõrgusel.

Võistlus koosneb eelsõidust ja finaalist (kummaski üks sõit), kuhu pääseb 20 paremat. Nii meeste kui ka naiste jõuproov peetakse ühel päeval. Stardijärjekord määratakse arvuti abil, selle toimingu tunnistajaiks on kõigi võistkondade esindajad. Finaalis starditakse eelsõidu tulemuse pööratud järjestuses.

Rada on 220–250 m pikkune ja seda katavad kõva lumega kaetud kühmud-künkad (moguls). Nõlvaku kalle on 26–30 kraadi. Rajal on akrobaatiliste võimete demonstreerimiseks kaks väikest trampliini. Vancouveri olümpiamängudel starditakse 1019 m kõrguselt ja lõpetatakse 907 m kõrgusel, kõrguste vahe on seega 112 m, raja pikkus on 252 m.

Pooled punktid annab tehnika, 25% vigurhüpped ja 25% kiirus. Võistlejaid hindavad seitse kohtunikku, kes jagavad välja maksimaalselt 30 punkti. Viis keskenduvad tehnika (madalaim ja kõrgeim hinne jäetakse liitmisel kõrvale) ja kaks vigurhüpete hindamisele. Tehnika hindamisel võetakse arvesse stiili ja rütmi, küngaste ületamise ökonoomsust, pöörete lõikuvust, suuskade, keppide ja keha valitsemist, rajahoidmist jms. Vigurhüpete puhul läheb kirja nii sooritamise puhtus ja keerukus (eriti kõrgus) kui ka sujuv maandumine. Kiirust ei määrata üksnes stopperiga, vaid ka vastava matemaatilise valemiga. Mäng käib sajandike peale. Küngaslaskumine on väga efektne ala, mida näiteks Salt Lake City olümpiamängudel jälgis 14 000 pealtvaatajat.

Vigurhüpped

Kõigepealt peetakse eelvõistlus, selle järel pääsevad finaali 12 paremat nii meestest kui ka naistest. Need võistlused peetakse eraldi päevadel, kuid mõlemal juhul tuleb võistlejal sooritada kaks hüpet. Võistkondade esindajate juuresolekul loositakse arvutiga stardijärjekord.

Vancouveri olümpiamängudel starditakse 962 m kõrguselt ja lõpetatakse 907 m kõrgusel. Kõrguste vahe on 55 m ja distantsi pikkus 145 m.

Võisteldakse väikesel hüppemäel, kus nii hoovõtt kui ka maandumisplats mahuvad 30 m sisse. Äratõuge toimub 1,8–3,2 meetri kõrguselt trampliinilt. Iga võistleja teeb kaks hüpet. Kahe katse punktid liidetakse, misjärel 12 paremat pääsevad finaali.

Kohtunikke on sealgi seitse: viis hindavad trampliinilt äratõuget (20% hindest) ja õhulendu (50%), kaks jälgivad maandumist (30%). Viisiku puhul jäetakse kõrvale madalaim ja kõrgeim hinne, nagu suusahüpeteski. Lõppsummaks korrutatakse hüppe raskusaste soorituse eest teenitud hindega.

Vigurhüpetelgi on nimed. Nagano olümpiavõitja Jonny Moseley demonstreeris uut hüpet Dinner Roll’i, mida sooritades kerkis ta trampliinilt kiirusega 50 km/h ligi viie meetri kõrgusele, tegi maapinnaga paralleelselt kaks ringi ümber oma kujuteldava pikitelje, keeras end maaga uuesti risti ja maandus nõlvale. Hüpe on nii keeruline, et isegi selle autoril õnnestub vaid igal kuuendal-seitsmendal katsel korralikult jalule jääda.

Suusakross

Suusakrossi võistlus koosneb kvalifikatsioonist ja lõppvõistlusest. Kvalifikatsioonivõistlusel sõidab iga võistleja kõigepealt kaks ajasõitu, mille parima tulemuse alusel määratakse kahe kvalifikatsioonisõidu stardijärjekord.

Lõppvõistlusele pääseb 32 paremat, seal sõidetakse kaheksandik-, veerand- ja poolfinaal ning seejärel väike finaal pronksmedali omaniku selgitamiseks ja finaal. Korraga on rajal maksimaalselt neli võistlejat, igast sõidust pääseb kaks paremat järgmisesse ringi.

Kaheksandikfinaali stardijärjekord määratakse kvalifikatsioonivõistluse tulemuse alusel. Lõppvõistlusel saab parema koha see, kes esimesena finišijoone ületab. Kui enam kui üks suusataja ei jõua finišisse, saab parema koha see, kes hiljem katkestab.

Vancouveri olümpiamängudel on raja pikkus 1162 m ja kõrguste vahe 215 m (nii mehed kui ka naised alustavad 1175 m kõrguselt ja lõpetavad 960 m kõrgusel). Krossiraja laius on vähemalt 40 m. Igal võistlejal on õigus sellel rajal treenida kahel päeval enne tiitlivõistlust, lisaks 45–60 minutit võistluspäeval.

Võistluspaik

Vancouveri olümpial võisteldakse Cypress Mountaini nimelises suusakeskuses, mis asub Vancouveri olümpiakülast umbes 30 km kaugusel. Samas paigas toimuvad ka lumelauakrossi võistlused.

Staadion mahutab 10 000 pealtvaatajat.

Vaata muude talialade reegleid Vello Lääne koostatud raamatust "Olümpiamängud. 15 talvise olümpiaala reeglid ja 18 muud talvist ala"