Kiiruisutamine

Kiiruisutamine on olnud meestel kavas kõigil taliolümpiamängudel (seega alates 1924. aastast), naistele alates 1960. aastast. 1932. aasta olümpiamängudel võistlesid naised väljaspool arvestust. Eestis hakati kiiruisutamisega tegelema 1910. aastal (peeti esimesed meistrivõistlused). 1921. aastal alustas tegevust Eesti Talvespordi Liit. Rahvusvahelise Uisuliiduga (Intenational Skating Union, ISU, http://www.isu.org/) liituti 1991. aastal ajutise ja 1993. aastal alalise liikmena.

Esimesed kiiruisutamisvõistlused korraldati Friisimaal 16. sajandil, võistlusspordina harrastatakse kiiruisutamist 19. sajandist. Maailma edukaimad kiiruisutajad on olnud Clas Thunberg (1893–1973, Soome), Lidia Skoblikova (NSV Liit) ja Eric Heiden (USA).

VÕISTLUSREEGLID

Üldised reeglid

Võisteldakse raja läbimise kiiruses, üks ühe vastu ning liigutakse vastupäeva. Liigutakse ettekallutatud ülakehaga, selg maaga paralleelne, tugijala põlve nurk 100–120 kraadi. Mida madalam asend, seda rohkem on jalg painutatud ning seda tugevamini on võimalik jalga sirutades tõugata. Nn küüruasend vähendab mõistagi õhutakistust.

Start antakse stardijoonel. Alustatakse püstiasendis stardieelse joone tagant. Starter kutsub stardijoone juurde sõnadega: “Go to the strart!” Võistleja uisud ei tohi ulatuda stardijooneni. Käskluse “Ready!” järel võetakse sisse stardiasend. Startimiseks antakse 1–1,5 sekundi pärast märku vilega või stradipüstolipauguga. Valestardist annab teada helisignaal. Kahele valestardile järgneb distantsilt kõrvaldamine. Uus start antakse juhul, kui

uisutajal oli esimene valestart;
miski takistas starterit;
võistlejat häiriti rajal.

Teistkordsel startimisel saab võistleja sama raja. Kui uuesti stardivad mõlemad uisutajad, tõmbavad nad loosi, kes saab sise-, kes välisraja.

Et võistlejad läbiksid võrdse vahemaa, on igal ringil ette nähtud raja vahetus. See leiab aset iga kord pärast tagasirgele jõudmist (sellele, mis asub stardisirge vastas). Kokkupõrke vältimise kohustus on siserajalt lahkuval, tagapool oleval uisutajal. Uisutajad ei tohi rada vahetada siis, kui nad viibivad kurvis või selle läheduses.

Uisutaja, kellest möödutakse, peab siirduma paremale ja laskma kiirema uisutaja takistamatult mööda. Ta ei tohi jääda uue liidri tuulde, vaid peab hoidma vähemalt 5 m vahet.

Uisutaja loetakse distantsi lõpetanuks hetkel, kui tema esimene uisk jõuab finišijoonele. Võitja on see, kes läbib distantsi kõige kiiremini. Kui mitu võistlejat saavad sama aja kuulutatakse nad kõik võitjateks.

Individuaalvõistlus

Uisutajad võistlevad paarides parima aja peale. Olümpiamängudel reastatakse võistlejad eelnenud maailmakarika ja MM-võistluste tulemuste alusel ühte neljast grupist, millest loositakse võistluspaarid.

Kui on paaritu arv võistlejaid, siis esimesena loositud võistleja võistleb üksi esimese sõidu.

Ainult 500 m distantsil on kaks raundi, uisutajad vahetavad mõlemal raundil rada. Teiseks raundiks järjestatakse uisutajad vastavalt esimese raundi tulemustele. Võitja on uisutaja, kes saavutas mõlemas raundis parima tulemuse.

Vancouveri olümpiamängudel on kiiruisutamises 12 medaliala. Kiiruisutamises osalevad 80 naist ja 100 meest. Meeste distantsid on 500 m, 1000 m, 1500 m, 5000 m, 10 000 m ja meeskonnavõistlus. Naiste distantsid on 500 m, 1000 m, 1500 m, 3000 m, 5000 m ja naiskonnavõistlus. Ühest riigist saab osaleda maksimaalselt 10 meest ja 10 naist. Võistldakse Richmond Olympic Ovali sisestaadionil. 500 m, 1000 m ja 1500 m distantsidel lubatakse rajale 36 naist ja 40 meessportlast; naiste 3000 m ja meestel 5000 m distantsil lubatakse rajale 28 sportlast; naiste 5000 m ja meeste 10 000 m distantsile lubatakse 16 kiiruisutajat. Lühematel 500–1500 m distantsidel võivad ühelt maalt osaleda kuni 4 uisutajat, pikematel naiste 3000 m, meeste ja naiste 5000 m ning meeste 10 000 m distantsil võivad osaleda 3 uisutajat, ühes mees- ja naiskonnas võib olla 4 kiiruisutajat.

Võistkonnavõistlus

Igas mees- või naiskonnas on 3 uisutajat. Kaks võistkonda stardivad üheaegselt raja vastaspositsioondelt. Naiskonnavõistlus koosneb kuuest ringist ja meeskonnavõistlus kaheksast ringist.

Võistkonnavõistlus koosneb kolmest osast: veerandfinaalid, poolfinaalid ja neljast finaalsõidust (A, B, C ja D). Igaks sõiduks võib välja panna koosseisult erineva kolmeliikmelise võistkonna, valides nelja võistkonnaliikme seast.

Veerandfinaalides paiknevad võistkonnad vastavalt nende SOQC-i asetusele:

1. veerandfinaalis võistleb edetabeli 3. võistkond edetabeli 5. või 6. võistkonnaga (määratakse loosiga);
2. veerandfinaalis võistleb edetabeli 2. võistkond edetabeli 7. või 8. võistkonnaga (loositakse);
3. veerandfinaalis võistleb edetabeli 4. võiskond edetabeli 5. või 6. võistkonnaga (loositakse);
4. veerandfinaalis võistleb edetabeli 1. võistkond edetabeli 7. või 8. võiskonnaga (loositakse).

4 veerandfinaali võitnud võistkonda saavad edasi poolfinaali. Ülejäänud võistkonnad võistlevad C ja D finaalis.

Poolfinaalides järjestatakse võistkonnad vastavalt veerandfinaalide tulemustele:

1. poolfinaalis võistleb 1. veerandfinaali võitja 2. veerandfinaali võitjaga;
2. poolfinaalis võistleb 3. veerandfinaali võitja 4. veerandfinaali võitjaga.

Kaks võistkonda, kes võidavad poolfinaali, võistlevad A finaalis. Ülejäänud 2 võistkonda võistlevad B finaalis.

D finaalsõidus võistlevad veerandfinaali 2 kõige aeglasemat võistkonda 7. ja 8. koha pärast;

C finaalsõidus võistlevad veerandfinaali 2 kiiremat kaotanud võistkonda 5. ja 6. koha pärast;

B finaalis võistlevad 2 poolfinaali kaotanud võistkonda 3. (pronksmedal) ja 4. koha pärast;

A finaalis võistlevad 2 poolfinaali võitnud võistkonda 1. (kuldmedal) ja 2. (hõbemedal) koha pärast.
Möödauisutamine võistkonnavõistluses leiab aset, kui ühe võistkonna 3. positsiooni uisutaja möödub teise võistkonna 3. positsiooni uisutajast. Kui möödauisutamine toimub, siis ISU reeglite kohaselt on võistlus läbi ja möödauisutanud võistkond on võitnud.

Vancouveris osalevad võistkonnavõistluses 8 meeskonda ja 8 naiskonda, milles on maksimaalselt 4 uisutajat.

VÕISTLUSPAIK JA -VAHENDID

Uisurada

Rahvusvaheliste mõõtmetega ovaalne kiiruisurada on 400 m pikk. Kurvid peavad olema 180-kraadised. Sise- ja väliskurvi raadiused on vastavalt 26 m ja 30 m. Iga raja laius on 4 m, soojenduseks mõeldud siseraja laius on 5 m. Rajad on eraldatud lumega, värviliste jääle kantud joontega või kergest tehismaterjalist koonustega.

Raja määrab loosimine. Esimesena loositud võistleja stardib siserajal.

Varustus

Võistlejad kannavad liibuvat ja kerget kombinesooni, mis katab ka pea. Eredavärvilistel kostüümidel on ribad, mis on valmistatud tuuletakistust vähendavast kangast ning mis soodustavad aerodünaamilisust. Samal eesmärgil on õlad polsterdatud. Riietuse muudatusi ja uisutaja asendit katsetatakse tuulekoridoris. Siserajal olev sportlane kannab käisel valget sidet, välisrajal olev võistleja punast värvi sidet.

Kiiruisud on valmistatud terasest, tera laius on 0,8–1,1 mm ja pikkus 30–46 cm. Pikkus oleneb uisutaja jalanumbrist. 1996. aastal tegid Hollandi naisuisutajad uuenduse: nad võtsid kasutusele uisud, millel saabas on teraga seotud üksnes ninast. Klapiga uisutera püsib kauem jääl ja tõukejõud suureneb. Uisk lubati kasutusele võtta pärast Saksa DV ülemvõimu kadumist Rahvusvahelises Uisuliidus. Tänapäeval on kasutusel ka uisuterad, millel lisaks tera kannast avanemisele liigub jalg teral ette ja taha. On olemas ka kahe liigendiga uisuterad, mille puhul saabas käändub kurvis külje suunas ning muudab tõuke mugavamaks ja võimsamaks. ISU pole aga lubanud selliseid terasid võistlustel kasutada. Uisusaabas on õhukesest nahast, et saapa kaal oleks võimalikult väike, välimuselt meenutab saabas pigem kinga. Pärast sellise saapa pooletunnist kuumutamist 85-kraadises temperatuuris võtab jalats jahtudes sportlase jala kuju.

KOHTUNIKUD JA KARISTUSED

Kohtunikud

Kohtunikekogusse kuuluvad peakohtunik, starter ja tema abi, kohtunik, ajamõõtjad, ringide lugeja ja kaks kurvikohtunikku.

Karistused

Võistleja võidakse eemaldada ühelt distantsilt või kogu võistluselt, kui ta:

eksib määruste vastu;
põhjustab siserajalt väljudes kokkupõrke;
teeb kaks valestarti;
vahetab kurvis rada.

Eesti sportlaste saavutused olümpiamängudel

Eestlastest on olümpiavõitjaks tulnud Ants Antson, kes võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri distantsil kuldmedali.

Vaata muude talialade reegleid Vello Lääne koostatud raamatust "Olümpiamängud. 15 talvise olümpiaala reeglid ja 18 muud talvist ala"