Auväärselt, kuid mitte loodetult. Veerpalule 6. koht (4)

Auväärselt, kuid mitte loodetult. Veerpalule 6. koht
Gunnar Pressi olümpiajutud

Andrus Veerpalu lõpetas Vancouveri suusamaratoni, 50 km ühisstardiklassikat kuuendana. Loodetud Suurest Spurdist ei tulnud midagi välja. Kui juba lõpuspurdiks läks, polnud parata – norralane Petter Northug ei jätnud teistele võimalust.

Hakatuseks natuke mõistukõnet, pandud kirja võistluse ajal, et erutust maha suruda ja Andruse pikka teed meenutada.

* * *

Kui Andrus Veerpalu 1992. aastal oma esimesel olümpial Albertville´is 10 kilomeetri 21. koha sai, oli ta ise viiendat päeva sama vana – kahekümne ühene. Eesti oli taasiseseisvununa esimest korda olümpial.

Olen järgnevaid tähendusrikkaid tsitaate, pärit tollasest olümpiaraamatust, kord varem kasutanud, aga kasutan veel.

Meeste ülemtreener Hain Kinks:

„Oleme nüüd vabad, aga ma pole kindel, kas oskame seda vabadust õigesti kasutada. Vabadus ei tähenda seda, et igaüks võib teha, mida tahab. Vabadus kohustab töötama – iseenda maine ja oma maa prestiiži nimel. Aga ma usun eestlase jonni. Kui oskame talente hoida ja suunata – andekas sportlane on aga ainulaadne, tõeline kullavaru –, on üksikuil valituil võimalus tippu jõuda. Ent selle nimel on vaja palju tööd teha.“

Treener Mati Alaver: „Sirgeid teid tippu ei vii. Põhieelduseks on üliandeka sportlase leidmine, kellel oleks ka selgelt sihitletud motiiv. Mitte keegi juhtivate suusamaade treeneritest ei julge väita, et nad treenivad absoluutselt õigesti. Järelikult on vaja harjutada suuremate vigadeta. Ja palju.“

Koondise kollanoka Veerpalu lauset sellest raamatust ei leia, tema kohta kirjutab Tiit Karuks nii: „Veerpalu ei osanud midagi öelda.“

* * *

Ja nüüd siis eilne. Kõigepealt ilm. Sünoptikud olid pakkunud, et sajab värsket lund. See tähendanuks, et grupist lahti rebimine on raske, kui mitte võimatu. Meie leer lootis Andruse spurdi tarbeks pigem vihma. Vihm tuli. Pealegi: mida raskem, seda parem Andrusele.

Siis tulid muud head märgid.

* * *

Aastad on Veerpalu muutnud, nüüd julgeb ta oma välja öelda küll. Ta julges ise otsustada, millal olümpiale sõidab, ja vaikselt, kuid optimistlikult kinnitada: „Pole mul, jah, häda midagi.“ Tagasihoidlik jutus, enesekindel tegudes.

Võis uskuda, et ta on, nagu palju kordi varem, suutnud  end just tähtsaimaks võistluseks aasta parimasse seisu viia. Nagu Ramsau MM-il 1999 – hõbe. Nagu Lahti MM-il 2001 – kuld. Nagu Salt Lake City olümpial 2002 – kuld ja hõbe. Nagu Val di Fiemme MM-il 2003 – 4. koht. Nagu Oberstdorfi MM-il 2005 – 4. koht. Nagu Torino olümpial 2006 – kuld. Nagu Libereci MM-il 2009 – kuld.

* * *

Et Andrusel on võimalusi rohkemaks, kui oli Kristina Šmigun-Vähil päev varem, sai selgeks teise ringi järgses suusavahetuses. Kristinal ei tulnud grupi püüdmine enam välja, aga Andrus ei lasknud gruppi kuhugi.

* * *

Kui suur kukkumine viiendal ringil Andrus Veerpalu kaasa haaras, käis südame alt hetkeks külm jutt läbi. Aga kui AV kohe liidrite grupis taas koha sisse võttis, meenus soomlase Lasse Vireni juhtum Müncheni olümpia 10 000 m jooksus. Viren kukkus, kuid tõusis ja võitis maailmarekordiga.

* * *

Lahendus lükkus viimasele ringile, mida 15-liikmeline juhtgrupp alustas koos. Spurdimeistrid eesotsas Petter Northugiga ümberringi, tuli Veerpalul nüüd minna või mitte. Aga kõik teadsid, mida Andrus plaanib.

Andrus hoidus tagaplaanile. Kavalus? Ei jaksa?

Lahendus lükkus ja lükkus.

Andrus jaksas veel, vähem kui kilomeeter enne lõpujoont ta korraks juhtis. Ja siis läks nii, nagu arvata võis. Sprinti valitsesid teised. Kuld Northugile, kuues koht Veerpalule.

* * *

Kindel see, et homse pärast valutab suusasõber südant. Peaks maailmamehed Andrus Veerpalu ja Jaak Mae lähiajal loobuma, tuleks Aivar Rehemaal ja Kaspar Kokal liidriroll võtta. Paraku on hiljutised noored lootused Vancouveri olümpia põhjalgi otsustades teinud pika sammu tagasi. Ja eile said noored ka Maelt tappa.

Näib, et me pole kaugel sellest seisust, milles olime Albertville´is.