http://www.vancouver.eok.ee et http://www.vancouver.eok.ee/362942 Viktor Burkivski Kristina Šmigun-Vähi vastuvõtt Raekoja platsil neljapäeval, 04.03.2010. .mgalimg td{ font-family: Trebuchet MS,Tahoma,sans-serif; font-size: 10px; color: #000000; } Galerii Kristina Šmigun-Vähi vastuvõtt Raekoja platsil neljapäeval, 04.03.2010 pildid   Piltide autor - Viktor Burkivski http://www.vancouver.eok.ee/362942 Sun, 07 Mar 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362491 .mgalimg td{ font-family: Trebuchet MS,Tahoma,sans-serif; font-size: 10px; color: #000000; } Piltide autor IImàrs Znotins Koduleht: www.lightstalkers.org/ilmars_znotins     http://www.vancouver.eok.ee/362491 Mon, 15 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362344 Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese intervjuu Eesti Olümpiakomitee infoportaalile “Ela omadele kaasa. Vancouver 2010”(http://www.vancouver.eok.ee). Härra president, milline on olümpiamängude tähendus Teie jaoks? Olümpiamängud, suvised pisut rohkem ja talvised veidi vähem, on maailma riikide ja rahvaste kõige esinduslikum kokkusaamise ja koostegemise väljendus. Midagi suuremat, uhkemat ja samas õilsamat pole siiani suudetud välja mõtelda. Olümpialiikumine hõlmab rohkem riike, kui on ÜRO-s liikmeid. Kõik riigid, ka kõige suuremad, peavad vältimatult mängude imagoga arvestama, seda enam on see oluline väikeriikidele. Kõik, mis on seotud tervetel alustel põhineva koostööga on Eestile hea. Seega on olümpiamängud ja seal osalemine Eesti huvides. Osalevate riikide rahvaarv ja pindala, majanduslik või sõjaline vägevus siin ei loe. Eesti delegatsioon on mängudel samas staatuses nagu USA, Venemaa ja Hiina oma. Eesti saab kõigi teiste maailma riikidega kohtuda, end teistega võrrelda ja konkureerida otse, ilma filtrita. Vahetu võistlus ja meie sportlaste saavutused tõestavad, et oleme selles vägagi head. Kõik iseseisvusaja olümpiamängud on rahvale pakkunud positiivseid emotsioone. Teisalt võiksime end ehk iseseisvuse taastamise järgse 20 aasta järel tunda piisavalt enesekindlana, et pelk esindatus ja oma lipu näitamine ei peaks enam olema eesmärk omaette? Mõnes mõttes on see tõesti nii: me oleme juba kaugelt enamat kui lihtsalt “olemas”. Eesti sportlaste osalemine Albertville’i talimängudel 1992. aasta talvel, mõned kuud pärast iseseisvuse taastamist, oli kindlasti emotsionaalselt olulisem kui nüüd Vancouveris. Ja tegelikult on ju nii päris mõnus mõtelda, et olümpiamängudele, nagu ka näiteks Eurovisiooni lauluvõistlusele, Veneetsia biennaalile või EXPO maailmanäitusele oma lipu all minek on Eestile igapäevaelu ja riigiks olemise lahutamatu osa. Aga Eesti sportlaste saavutused räägivad kindlalt, et me oleme enamat kui lihtsalt osalised ja “olemas”. Medalid, head kohad, ilusad sooritused, rahvusvaheline positiivne vastukaja – need on ju asjad, mille järgi Eestit ennekõike tuntakse ning selle üle võime põhjusega uhked olla. Et olümpiamedalid näitavad eestlaste tublidust või koguni üleolekut?  Tublidust kindlasti ja mõnel alal ka seda, et oleme parimate hulgas. Ma ei arva, et kui näiteks Eesti sportlased sai Torino taliolümpialt kolm kuldmedalit ja soome sportlased  mitte ühtegi, siis peaks Eesti end riigi ja rahvana kuidagi soomlastest ülemana tundma. Seda mitte. Aga hästi ja õnnelikult võiksime end tunda siiski. Selle üle, et Eesti sportlastel läks hästi. Ja mitte seepärast, et soomlastel, venelastel või lätlastel läks kehvemini.  Edukad sportlased on ju tegelikult paljudele eeskujuks, omamoodi arhetüübiks. Mis ühendab meie viimaste aastate parimaid? Mis on ühist Andrus Veerpalul, Kristina Shmigunil, Jüri Jaansonil, Gerd Kanteril ja Erki Noolel? Nad on kõik meeletult töökad ja sihikindlad, keegi neist pole tippu jõudnud kuidagi õnne läbi või poolenisti juhuslikult. Nad on kui Vargamäe Andrese elavad kehastajad. Nad on suured ka inimestena, mitte vaid sportlastena. Nad tõestavad meile, lihtsurelikele, et ka rasketest oludest, kriisidest ja probleemidest on üks kindel väljapääs, milleks on professionaalne ja pidev  töö. See on meie olemus, mille rahvusvaheliselt edukad sporditipud selgelt välja toovad ja annavad toimimise eeskujusid.  Kas see siis pole praegu oluline teadmine? Aga kui küsida teistpidi – kas medalita jäämine näitab meie kehvust või mahajäämust? Kas põline talispordimaa Soome on seetõttu kehv riik, et ta 4 aastat tagasi olümpiakulda ei saanud? Ei ole. Sport on lisaks professionaalsele eneseväljendusele ka suur mäng, milles juhusel ja erinevate asjaolude kokku langemisel on siiski väga suur osa. Kui peaks nii minema, et Eesti sportlased ei saa algavatel mängudel medalit, kas see teeb siis näiteks Veerpalust ja Shmigunist kehvad sportlased? Ei, kindlasti mitte. Teised olid lihtsalt sel hetkel tugevamad, neil oli rohkem õnne.  Rahvaarvu järgi ei tohiks Eestil olla USA, Venemaa või Hiina kõrval mingit väljavaadet medalile tulla. Ometi on Eesti sportlased saanud medali kõigilt olümpiamängudelt alates 2000. aastast. Mis on Teie hinnangul meie edu võti? Statistiliselt me ei tohiks tõesti medalitele mõelda või siis võtma medalivõitu kui suurt erandit ja juhust. Õnneks ei ole elu statistika. Eesti sportlastel on siin olnud võimalusi silma paista, nad on olnud suuremad, kui meie hulk justkui eeldada lubaks.  Omamata talentide masse, suuri spordisüsteeme ja massiliselt raha oleme me siiski edukad. Kuidas? Eesti sport on siin teenäitaja, siin on loodud rida väikseid, kõrgel professionaalsel ja teaduslikul tasemel, tihti ka rahvusvahelisi edukaid gruppe. Võideldes võrreldamatult suuremate ja rikkamate  süsteemide vastu saadakse neist tihti jagu. Need on võrreldavad suvalise muu valdkonna edulugudega Eestis, näiteks Skype’iga, ja tundub, et siin kuskil on märke nn Eesti teest, kus jõud on ajudes, mitte massis. Kui me sellesse usume, siis  muutub see mitte ainult jõuks, vaid ka suunaks. Kas sport pakub tegevus- või käitumisjuhendeid ka nn tavaeluks? Loomulikult. Eestile kui väikeriigile on ju ülioluline, et riikidevahelisel suhtlemisel austataks rahvusvahelist õigust ja omavahelisi kokkuleppeid. Kui ka praegu kehtiks kunagi maailmas valitsenud printsiip “kel jõud, sel õigus”, siis oleks Eesti Vabariigi olemasolu vähemasti küsitav kui mitte välistatud. Spordi, vähemalt tippspordi aluseks on samuti kokkulepe, ausa mängu, fair play reeglistik. Selleta ei oleks meil sporti, vaid mingi rahast, keemiast ja meditsiinifirmade võimekusest sõltuv tsirkus. Kahjuks on  paljude aastate vältel on neid põhimõtteid rikutud, pidevalt on mängude kohal rippunud dopinguvari. Varem tõukas seda tagant peaasjalikult nn Varssavi bloki riikide soov tõestada ebaausal teel oma väidetavat paremust ja nii looritada oma mahajäämust kõigil teistel elualadel. Hiljem sekkus raha. Õnneks on Rahvusvaheline Olümpiakomitee teinud väga head tööd ja dopingukasutajad on üksmeelselt põlu alla pandud. Siin ei tohi olla mingeid kõrvalteid, sest „aus mäng“ on eetiline kategooria, ülimalt väärtuslikku käitumuslikku juhendit andev põhimõte. Seetõttu toetan ma dopingukasutajatele rangeid karistusi, sest tipptasandil ei ole pettus enam individuaalne akt, see puudutab kõiki. Sport ja poliitika?  Nagu ütlesin, neil kahel asjal on veel lähiminevikus olnud lubamatult tihe seos, kui medalitabel seati justkui riikide vägevuse mõõdupuuks ning kõrge koha nimel asuti rikkuma reegleid. Või siis kasutati koha kättenäitamiseks boikotte, millel oli sportlaste näol palju ohvreid, kuid võitjaid ilmselt üldsegi mitte. Mõneti ma muidugi ka mõistan kunagiste boikottide poliitilisi või koguni humanistlikke motiive ning see on tegelikult sõnum neile, kes olümpialinnu valivad: rahu, ausa mängu ja koostöö mänge saavad korraldada ikka need, kes järgivad neid alusmõtteid iga päev. Täna on spordi ja poliitika avalikuks kokkupuutepunktiks näiteks see, et paljud riigipead ja valitsusjuhid tulevad olümpiamängude ava- või lõputseremooniale. Nad ei tule mitte ainult sporti vaatama, vaid ka omavahel suhtlema. Olümpiamängude seda aspekti on vähem välja toodud, kuid see on samuti oluline. Seal kohtuvad mitteformaalses õhkkonnas paljud poliitilised juhid ja tekib suhtluseks ning sealtkaudu riikidevaheliste suhete edendamiseks ootamatuid võimalusi. Olümpiamängude selle aspekti tähendus ajaga pigem kasvab. Härra president, kas Vancouver on Teile isiklikult esimene vahetu kokkupuude olümpiamängudega? Jah, nii see tõesti on. Tippspordis on mu saavutused kehvavõitu, pealegi ei saanud Eesti olümpial osaleda nondel aastatel, kui mina võinuks olla mingil spordialal oma hüpoteetilises kõrgvormis. Pealtvaatajana ja riigipeana pole aga saanud varem erinevatel põhjustel osaleda. Seevastu olümpialinn Vancouver on mulle väga tuttav paik, elasin ja töötasin seal 1980. aastate alguses pea kolm aastat. Ka Whistleri suusakeskuses, kus toimuvad suusatamise võistlused, olen varem käinud ning seal ka suusad alla pannud. Muidugi unistas iga paguluses elanud eestlane tookord sellest, et kunagi saab Eesti uuesti vabaks. Aga ka kõige julgemates unenägudes ei oleks ma suutnud silme ette manada pilku, et kunagi võistlevad Eesti sportlased sinimustvalge lipu all noilsamadel Whistleri suusaradadel olümpiamedalite pärast ning et mina elan iseseisva Eesti Vabariigi presidendina neile kaasa. See on ime.   http://www.vancouver.eok.ee/362344 Thu, 11 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362320 Vancouveri taliolümpiamängude üheks tunnusmeloodiaks on laul "Üks unistus". Loojaks ja esitajaks Grammy auhinnaga pärjatud Kanada lauljatar Sarah McLachlan. Laulu sõnad   We can feel a change is coming Like a kiss upon a tide breathing life into every heart the hopeful kind of times we'll walk this road together though at times we felt alone in the struggle to leave dissent we find the strength one yet to find You carry the courage, carry the history but all are gone before you wherever you come from born of one dream finds you, standing here And you know that you can make it you've got the whole world in your hands and you spend a lifetime working for this moment and you are shining you're all that you wanted to be When you're airborne and free at peace with gravity high above everyone can see the spirit of human ecology how your flame keeps burning when you leave all doubt behind it's a giant leap for mankind at peace we all shine You carry the courage, carry the history but all are gone before you wherever you come from born of one dream finds you, standing here And you know that you can make it you've got the whole world in your hands cause you spend your lifetime working for this moment (you are shining) and you are shining (you are shining) you are all that you wanted to be (you are shining) and you are shining you're all that you wanted to be Sarah McLachlan on Kanadas sündinud muusik, kes on pärjatud kahe Grammy auhinnaga ning müünud rohkem kui 40 miljonit albumit. McLachlani üks kuulsamaid lugusid on paljude filmide ja seriaalide muusikana kasutatud ning ka erinevate eesti artistide poolt esitatud "Angel". http://www.vancouver.eok.ee/362320 Wed, 10 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362317 Vaid 23-aastane neljakordne maailmameister läheb isukalt vastu oma esimestele olümpiamängudele. Vaid 23-aastane neljakordne maailmameister läheb isukalt vastu oma esimestele olümpiamängudele. Eile (09.02) tegi Petter Northug korraliku testsõidu ning treeneri Morten Aa Djupviki sõnul on vorm väga hea. Testsõidul oli Petteri enesetunne väga hea ning nüüd tuleb vaid viimane lihv anda. Antud perioodi treeningutel kontrollitakse hoolikalt sõidutempot ning treeningu lõpul üritatakse saavutada maksimumi. Northugi kommentaar: " Olen olnud viimasel ajal väga sihikindel ning järjepidev, sest kätte on jõudmas minu sportlaskarjääri tähtsaimad päevad" Petter Northug suurvõistlustel Maailmameistrivõistlustel 2007 Sapporo´s maailmameister 4x10 km teatesõidus 2009 Liberecis maailmameister 30 km suusavahetusega sõidus maailmameister 50 km vabatehnikas ühisstardiga sõidus maailmameister 4x10 km teatesõidus [redigeeri] Juunioride maailmameistrivõistlustel 2005 Rovaniemi´s juunioride maailmameister 2x10 km jälitussõidus (kl.+vaba) juunioride maailmameister 10 km vabasõidus hõbemedal klassikasprindis 2006 Kranj´s juunioride maailmameister 1 km vabasprindis juunioride maailmameister 10 km klassikasõidus juunioride maailmameister 2x10 km jälitussõidus (kl.+vaba) Petter Northug (sündis 6. jaanuaril 1986 Mosvikis Nord-Trøndelagi maakonnas). Northugi esimene võit täiskasvanute võistlustel tuli Faluni maailmakarikavõistluste etapil jälitussõidus 8. märtsil 2006. aastal. 20-aastasena tuli temast kõigi aegade noorim võitja meeste maailmakarikavõistluse etapil. Kas Vancouveris alustab Petter Björn Daehlie 8 olümpiakulla rekordi tagaajamist? Läbi aegade edukaimad sportlased olümpiamängudel:        K H P 1 Michael Phelps (USA), ujumine 2004–2008 14 0 2 2 Larissa Latõnina (NSVL), riistvõimlemine 1956–1964 9 5 4 3 Paavo Nurmi (Soome), kergejõustik 1920–1928 9 3 0 4 Mark Spitz (USA), ujumine 1968–1972 9 1 1 5 Carl Lewis (USA), kergejõustik 1984–1996 9 1 0 6 Bjørn Dæhlie (Norra), murdmaasuusatamine 1992–1998 8 4 0 7 Birgit Fischer (SDV / Saksamaa), aerutamine 1980–2004 8 4 0 8 Sawao Kato (Jaapan), riistvõimlemine 1968 –1976 8 3 1 9 Jenny Thompson (USA), ujumine 1992–2004 8 3 1 10 Matt Biondi (USA), ujumine 1984–1992 8 2 1 11 Ray Ewry (USA), kergejõustik 1900-1908 8 0 0 12 Nikolai Andrianov (NSVL), riistvõimlemine 1972–1980 7 5 3 13 Boriss Šahlin (NSVL), riistvõimlemine 1956–1964 7 4 2 14 Vera Časlavska (Tšehhoslovakkia), riistvõimlemine 1960–1968 7 4 0 15 Viktor Tšukarin (NSVL), riistvõimlemine 1952–1956 7 3 1 16 Aladar Gerevich (Ungari), vehklemine 1932–1960 7 1 2 17 Edoardo Mangiarotti (Itaalia), vehklemine 1936–1960 6 5 2 18 Ljubov Jegorova (ÜV/Venemaa), murdmaasuusatamine 1992–1994 6 3 0 19 Hubert van Innis (Belgia), vibulaskmine 1900–1920 6 3 0 20 Akinori Nakayama (Jaapan), riistvõimlemine 1968–1972 6 2 2 21 Gert Fredriksson (Rootsi), aerutamine 1948–1960 6 1 0 22 Vitali Štšerbo (ÜV/Valgevene), riistvõimlemine 1992–1996 6 0 4 23 Reiner Klimke (Saksamaa LV), ratsutamine 1964–1988 6 0 2 24 Pal Kovacs (Ungari), vehklemine 1936–1960 6 0 1 25 Rudolf Karpati (Ungari), vehklemine 1948–1960 6 0 0 26 Nedo Nadi (Itaalia), vehklemine 1912–1920 6 0 0 27 Kristin Otto (Saksa DV), ujumine 1988 6 0 0   http://www.vancouver.eok.ee/362317 Wed, 10 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362292 Vancouveri olümpia osavusmängud ootavad osavõttu! Ametlikud olümpiamängud maskottidega. Aita Sumil lennata üle Kanada siin Ning loomulikult tuleb enda oskused ära proovida ka jäähokis - link Lisaks vaata ka seda Vancouver 2010 ametlik internetimäng Kutsu duellile ka sõber või naabrimees!     Miga on noor merikaru (sea beer) kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit. Sumi on loomade vaim, kes elab Briti Columbia mägedes. Quatchi on noor lumeinimene, kes pärineb müstilistest Kanada metsadest. Loe maskottide kohta rohkem siit - maskotid http://www.vancouver.eok.ee/362292 Tue, 09 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362282 Soov olla mingil alal maailma parim on ambitsioonikas, kuid teostatav. Soov olla mingil alal maailma parim on ambitsioonikas, kuid teostatav. Keegi lihtsalt on mingil aja hetkel absoluutses tipus, kas siis mõõdetavas või hinnangulises. Ei ole isegi tähtis, mis alaga on tegemist. Neile inimestele kuulub ülejäänute  vaimustus ja lugupidamine. Sport on selles osas kõige arusaadavam - olümpiavõit on ülim tipp ja tulemus vaieldamatu . Kuidas on võimalik sinna jõuda ja kas olümpiavõitjaid on võimalik toota on märksa keerukam küsimus. Tootmist seostame me eelkõige tööstusega ja sportlaste puhul tundub selle kasutamine natuke jõhkrana. Samas on tegemist täppisteadusega, inimvõimete ja -hingede tundmise ja detailse planeerimisega, protsesside täpse kirjeldamise ja analüüsimisega. Siin puudub igasugune juhuslikkus, kõik on allutatud ühele eesmärgile - olla parim. Ma julgen väita ,et olümpiavõitjaid toodetaksegi ja see „tööstusharu“ on kõrgelt arenenud ja väga olulise tähtsusega paljudes maades. Ainult tähtsust ei mõõdeta mitte rahas vaid rahva emotsioonides, enesetundes, väärikuses, motivatsioonis, saavutusvõimes ja veel paljus muus mõõdetamatus. Mis siis selleks vaja on – eelkõige ainest ehk inimmaterjali, millest seda on võimalik valmistama hakata. Eriti oluline on aine kvaliteet, sest kehvast toorainest head toodet, veel vähem maailma parimat toota ei ole võimalik. Siis peab see aine saama hea meistri käe ja oskuste alla. Seejärel tuleb seda voolida ja voolida ja voolida, lisaks peab voolitaval olema tohutu tahe ja absoluutne pühendumine. Seda protsessi  peavad toetama ideaalsed taustajõud, koos piisava intellektuaalse ja materiaalse ressursiga ja nii pikkade aastate vältel. Ühel ajahetkel on tarvilik paljude eeltingimuste olemasolu ja lisaks tohutule tööle on vaja hulka soodsaid mõjureid ja ka õnn kulub õnnestumiseks ära. Ajalugu tõestab ,et ka meie eestlased saame sellega hakkama. Heaks näiteks on Vancouveri künnisel meie suusatajad- olümpiavõitjad Kristina ja Andrus. Ma loodan, et Mati Alaver sellest, kuidas toota olümpiavõitjat, kunagi ka raamatu kirjutab. Meie, eestlaste õnn ja õnnetus on meie väiksus, seda nii inim- kui ka materiaalse ressursi poolest. Seda ainuomast ainest on meil vähe – aga kui see on leitud siis leidub kriitiline hulk inimesi ,kes on valmis vastavalt oma kompetentsile ja materiaalsetele võimalustele sinna maksimaalselt panustama. Sünnipärased eeldused, lisaks pere ja treenerite pühendumine ja potentsiaali tajumine juba varases treeningfaasis lõid eeldused selleks ,et neist eesmärgikindlalt olümpiavõitjaid kasvatada. Sellel etapil tuleb luua ideaalsed taustatingimused koos piisava materiaalse baasiga just neile kellel on see ainuomane olümpiavõitja geen olemas. Me ei saa olla edukad kõikidel aladel, tuleb teha valikuid ja panustada sinna, kus on eeldused eduks. Kõiki alasid keskmiselt kesiselt teha pole mõtet. Tasub panustada aladele, kus on traditsioonid- tulemused, kriitiline hulk harrastajaid ja laialdane publikuhuvi. Pearaha kaudu kõigile toetuse jagamine on hea meede vaba aja sisustamiseks, kuid tippspordiga puudub tal side. Suusatamisse on viimasel kahel kümnendil panustatud ebaproportsionaalselt palju raha arvestades harrastajate hulka nii meil kui mujal  maailmas aga tulemused räägivad iseenda eest. Iga rahvas vajab olümpiasangareid, väikerahvas seda enam. Loodame ,et ka selle olümpial on Eestlane olla uhke ja hea! Peep Aaviksoo http://www.vancouver.eok.ee/362282 Mon, 08 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362250 Meeleolukaid pilte Vancouveri taliolümpiamängudele pühendatud margi avamiselt. Täna, 4. veebruaril andis Eesti Post välja postmargi 12. veebruaril algavate taliolümpiamängude auks. Tuntud talispordialadest olid esmakordselt suvemängude kavas iluuisutamine (1908. aasta Londonis) ja jäähoki (1920. aasta Antverpenis). 1922. aastal võttis Prantsusmaa olümpiakomitee vastu otsuse korraldada 1924. aastal Chamonix's rahvusvaheline talispordinädal, millele omistati tagantjärele 1925. aasta ROK-i Praha istungil I taliolümpiamängude nimetus. Tänavu, 86 aastat hiljem, toimuvad XXI taliolümpiamängud 12.–28. veebruaril Kanadas, Vancouveris. Eesti sportlased osalesid taliolümpiamängudel esmakordselt 1928. aastal Sankt Moritzis. Alates 1964. aastas on viis sportlast koju toonud kaheksa medalit (5-1-2): Ants Antson, kuld (1964); Allar Levandi, pronks (1988); Jaak Mae, pronks (2002); Andrus Veerpalu, kuld ja hõbe (2002), kuld (2006); Kristina Šmigun, kaks kulda (2006). Postmark, nominaalväärtusega 9.00, on trükitud trükikojas Vaba Maa. Margi tiraaž on 75 000, postmargi kujundas Triin Heimann. Esimese päeva tempel on kasutusel Tartus ERMi Postimuuseumis ja Tallinnas Narva mnt postkontoris. Margi detailne info: Nominaal 9.00 Trükiarv 75 000 Mõõdud 27,5 x 33,0 mm Perforatsioon 13¾ : 14 Poogen 5 x 5 Trükk ofset Trükikoda AS Vaba Maa Kujundus  Triin Heimann   .mgalimg td{ font-family: Trebuchet MS,Tahoma,sans-serif; font-size: 10px; color: #000000; } http://www.vancouver.eok.ee/362250 Thu, 04 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362248 EOK XXI taliolümpiamängude avatseremoonial kannab Eesti lippu Roland Lessing. Laskesuusataja Roland Lessing  saavutas käesoleval hooajal Pokljuka maailmakarikaetapil jälitussõidus teise koha. Ta on üheksakordne Eesti meister. Roland Lessing on osalenud Salt Lake City ja Torino taliolümpiamängudel. Eesti lippu on taliolümpiamängude avatseremooniatel kandnud Eduard Hiop (1928), Johannes Rosenfeldt (1936), Ants Antson (1992), Allar Levandi (1994), Kalju Ojaste (1998), Allar Levandi (2002) ja Eveli Saue (2006). Info: Toomas Tõnise EOK peasekretär toomas@eok.ee  50 12265      http://www.vancouver.eok.ee/362248 Thu, 04 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362243 20. jaanuaril lendas mitmekordne Tour de Ski võitja ning olümpiamängude hõbemedaliomanik üle ookeani olümpiaeelsesse laagrisse. 20. jaanuaril lendas mitmekordne Tour de Ski võitja ning olümpiamängude hõbemedaliomanik üle ookeani olümpiaeelsesse laagrisse. Mees, kellel on õnnestunud võita viimased 3 maailmakarikaetappi Otepääl, 3 Tour de Ski võitu ning hõbemedalid nii olümpiamängudelt kui maailmameistrivõistlustelt on eesmärgiks võtnud naasta Vancouverist vähemalt ühe medaliga. Ettevalmistuslaagris Silver Star'is (450 km Vancouverist) teatas Bauer, et suurimad võimalused enda eesmärgi täitmiseks on 50km klassikas. Teatavasti on samade eesmärkidega pika lennu ning suusasõidu ette võtmas ka Andrus Veerpalu ja Jaak Mae. Bauer rääkis, et on peale Tour de Ski'd ja Otepääd veel väga heas vormis ning 2 nädalat kuluvad vaid vormi timmimisele. Esimesed päevad laagris kulusid ajavahega harjumisele ning ette sai võetud vaid kerged treeningud ja radadega tutvumised. Praegusel hetkel toimuvad juba tõsised 4,5-5 tunnised treeningud 1700m kõrgusel. Bauerile teeb meelehärmi vaid kohalik söögikultuur. Burger siin, burger seal, burger iga nurga peal. Burgerite vältimine on pea võimatu. Burgeridieeti püüavad mehed siiski vältida. Lisaks Tšehhi suurimale medalilootusele treenivad hetkel Silver Staris ka Martin Koukal, Dusan Kozisek, Jiri Magal, Martin Jaks ja Milan Sperl. Teatemeeskonna sihiks on mehed ise seadnud 6. koha. Lisaks Tšehhidele treenivad seal ka Soome, Jaapani, Austraalia ja Taani murdmaasuusa koondised ning umbes pool Norra laskesuusatiimist. Mida arvab Lukáš Bauer spordist? Vaata videot siit Flash pleier ei ole installeeritud. var s1 = new SWFObject("http://www.vancouver.eok.ee/automatweb/js/jw_flv_player/flvplayer.swf","single","480","360","7"); s1.addParam("allowfullscreen","true"); s1.addVariable("file","http://www.vancouver.eok.ee/vvfiles//f/f8f9c7f2c0ee05f290a9c78c0435271d.flv"); s1.addVariable("width","480"); s1.addVariable("height","360"); s1.addVariable("image","http://www.vancouver.eok.ee/vvfiles//e/eed851cfaf19310203dd0bac08ddfa62.gif"); s1.write("aw_flvplayer_362244"); http://www.vancouver.eok.ee/362243 Wed, 03 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362234 Kein Einaste Otepää MK etapi järel alustasime sprindikoondisega sarnase kuuajalise ettevalmistustsükli läbimist, mis eelnes kodusele MK etapile. Neli nädalat Otepääst kuni Vancouverini näevad siis välja järgnevad: nädal - rahulikud, pikad treeningud Otepääl. nädal - rahulikud, pikad treeningud suusa peal ja mõned jõutreeningud. nädal - intensiivne nädal (praegu on käsil see kolmas nädal). Sel nädalal on rõhk kiiresti suusatamisel, valdavalt võistlemine. Pistsime rinda juba Mammastes toimunud Eesti Meistrivõistlustel distantsimeestega ja nüüd ootavad ees veel Skandinaavia karikaetapid Siguldas. nädal - rahulik ja taastav nädal kergete treeningutega kohapeal Vancouveris. Hetkel on meeleolud ning enesetunded sprindikoondises head ja loodame, et see püsib nii ka talve lõpuni. Kõike paremat ja ilusat talvemõnude nautimist kõigile! Kein Einaste   http://www.vancouver.eok.ee/362234 Tue, 02 Feb 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362216 Viiekordne olümpiavõitja ning kuuekordne maailmameister Thomas Alsgaard spordist. Thomas Alsgaard sai eriti tuntuks sellega, et oskas väga tehniliselt suusatada vabastiilis. Tippu tõusis ta 1994. aasta taliolümpial Lillehammeris, kui ta tuli üllatuslikult alles 22-aastasena olümpiavõitjaks 30 km vabastiilis. Thomas Alsgaardi (sündis 10. jaanuaril 1972 Norras Lørenskogis) saagiks langes ka 13 maailmakarika etapi võitu. Murdmaasuustamisega tegi Thomas algust 3-aastaselt, kui tuli võistelda endast 2 aastat vanemate suusatajatega. Tol päeval võitis Thomas. Räägitakse, et tema kodukülas olla aasta hiljem suures paanikas teda taga otsitud kuid paar tundi hiljem leiti 4-aastane suusafanaatik 9 kilomeetrisel ringil 3ndat ringi alustamas. Tema jaoks suurimaks võluks suusatamise juures on võimalus olla värske õhu käes. Tänasel päeval osaleb Alsgaard FIS Maratoni sarjas ning seda edukalt. Küsimuse peale, et kas tema on ka selline suusataja, kes suudab 50km klassikamaratoni uisusuuskade ja paaristõugetega läbida, vastas ta naerdes: "Jah, ka mina olen selline hull! Tegelikult oleme me kõik selleks valmistunud ning esiotsa meestele ei ole see mingi probleem. Kahjuks Jizerska Padesatkal sai valitud klassikamaratoni jaoks tarditsioonilised, normaalsed suusad ning see maksiski kätte." Mis Thomas Alsgaard spordist arvab? Vaata videot. Flash pleier ei ole installeeritud. var s1 = new SWFObject("http://www.vancouver.eok.ee/automatweb/js/jw_flv_player/flvplayer.swf","single","480","360","7"); s1.addParam("allowfullscreen","true"); s1.addVariable("file","http://www.vancouver.eok.ee/vvfiles//5/53aae23d20291067cbad9278be573679.flv"); s1.addVariable("width","480"); s1.addVariable("height","360"); s1.addVariable("image","http://www.vancouver.eok.ee/vvfiles//e/eed851cfaf19310203dd0bac08ddfa62.gif"); s1.write("aw_flvplayer_362218"); Loe Õhtulehest artiklit Jaak Mae ja Andrus Veerpalu kommentaaridega antud maratoni ja suusavaliku kohta - link "Mida kuradit, sõidavad uisusuuskadega!" Pühapäeva hommikul oli Veerpalul ja Jaak Mael, kes sai 14. koha ja kaotas rootslasele Svardile nõks alla kahe minuti, paras peavalu: millised suusad valida. Stardikohas olid tingimused veidi teised kui kõrgemal, kus sõideti valdav osa maratonist. Otsustati võtta määret mittevajavad No Wax suusad. Valik osutus keskmiseks. "Mõne kilomeetri pärast vaatan: mida kuradit, paar meest sõidavad uisusuuskadega!" ei jõudnud Mae ära imestada. "Ei uskunud, et nad paaristõugetega lõpuni panevad, ka kõik tõusud." Maele tuli mõte, et ülesmäge minnes võiks uisusuuskadega vennad maha raputada, aga tühjagi: "Läksin vedama, kuid maratonimehed hakkasid koostööd tegema – keegi spurtis ette ja lõi tempo alla. Ukerdasid temast raja kõrvalt mööda – vaid üks jälg oli korralikult lahti aetud – tegi järgmine mees spurdi ja hüppas ette tempot tapma." http://www.vancouver.eok.ee/362216 Sun, 31 Jan 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362213 Kümme päeva enne Vancouveri taliolümpiamänge kutsub TEA Kirjastus Teid Tiit Lääne koostatud ligi 900-leheküljelise "Eesti spordi taskuentsüklopeedia" esitlusele, mis toimub teisipäeval, 2. veebruaril algusega kell 14:00 Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Kümme päeva enne Vancouveri taliolümpiamänge kutsub TEA Kirjastus Teid Tiit Lääne koostatud ligi 900-leheküljelise "Eesti spordi taskuentsüklopeedia" esitlusele, mis toimub teisipäeval, 2. veebruaril algusega kell 14:00 Solarise keskuse Apollo raamatupoes. Esitlusel saab osta raamatut soodsa erihinnaga ning autogramme jagavad mitmed meie olümpiavõitjad ja spordikangelased.                 http://www.vancouver.eok.ee/362213 Sun, 31 Jan 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362207 Vancouveri olümpiamängud on ukse ees ja seoses sellega on Vancouveri Eesti Seltsil mitmeid toredaid üritusi planeeritud. Kuidas oleks võimalik Vancouveris kohalike Eestlastega kokku saada? Väga lihtne: Olümpia ajal on Vancouveri Eesti Seltsil planeeritud mitmeid üritusi nii kohalikele kui ka saabunud külalistele Eestist. 21.02 Vabariigi Aastapäeva pidulik aktus Meie Kodus kell 15:00. Aukülaline Eesti Vabariigi kultuuriminister pr. Laine Jänes 21.02 Pidulik Õhtusöök Royal Vancouver Yacht Club'is koos haridusministriga kell 18:00, piletid saadaval, hind $90.00. Hind sisaldab õhtusööki ja veini. 27.02 Olümpia Ball, Austuse avaldamine Eesti sportlastele, külalistele ja olümpialiikumisele. Tantsuks mängib ansambel Eestist, esinevad kohalikud talendid. Õhtut juhib Jaan Kirss. Pakume mõnusat peotuju koos söögi, joogi ja kõige selle kõrvale kuuluvaga. Üritus toimub Compass Point Inn kell 18:00, piletid saadaval, hind $50.00. alla 12a lastele sissepääs tasuta. Hind sisaldab õhtusööki. Restoran on lähedal Guilfordi hotellile kus paljud Eestlased peatuvad. Kohtade arv on piiratud. Palume reserveerida pilet läbi meie kodulehe www.vesbc.com või emailige tickets@vesbc.com Kuidas olla kursis Eestlastega Vancouveri Linnas ja Olümpia keerises? Väga lihtne, tuleb vaadata Facebooki "Eestlased Vancouveris 2010" või Twitterisse http://twitter.com/eestlased2010 Jälgige ka meie kodulehte www.vesbc.com/forums http://www.vancouver.eok.ee/362207 Fri, 29 Jan 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362205 Jaan Männik Minule on tippsport ja olümpiamängud olnud seotud rahvusluse ja patriotismiga. Olümpiamängud ei ole ju ainult üksikisikute ja meeskondade vaheline võistlus, vaid on ka rahvastevaheline võistlus kõige paremas mõttes. Sport arendab ja süvendab meie rahvuslikku enesetunnetust. Minule on tippsport ja olümpiamängud olnud seotud rahvusluse ja patriotismiga. Olümpiamängud ei ole ju ainult üksikisikute ja meeskondade vaheline võistlus, vaid on ka rahvastevaheline võistlus kõige paremas mõttes. Sport arendab ja süvendab meie rahvuslikku enesetunnetust. Mina ei kasvanud üles Eestis ega ole elanud Nõukogu Liidus. Küll aga olen elanud ligi 20 aastat iseseisvas Eestis. Vaatamata sellisele taustale olen üles kasvanud eestikeelses kodus ja läbi aegade on Eesti olnud minule väga tähtis. See ühiskond, kus mina kasvasin, ei teadnud Eestist suurt midagi. Oli üks suur ja tugev Nõukogude Liit, mida kardeti, ja selle suure riigi elanikud olid venelased. Et selles riigis oli ka teisi rahvusi, näiteks eestlasi, seda eriti ei teatud või vähemalt ei tehtud sellest juttu. Ants Antsoni, Jaak Uudmäe, Jüri Tamme jt medalid tekitasid minus alati suurt uhkust. See fakt aga, et Eestil puudus sel ajal maailmas oma identiteet ja meie tippsportlaste saavutuste peale ei vaadatud kui eestlaste saavutustele, tekitas nördimust. Ise olen olümpiamängudel kohal olnud ühe korra ja see oli Ateenas 2004. Loomulikult oli huvitav ja rikastav sellist üritust vaatlejana jälgida. Eluks ajaks jääb mulle kindlasti meelde see hetk Ateena Olümpia staadionilt, kui kettaheitja Aleksander Tammet võitis pronksmedali ja ma nägin koha peal oma silmaga, kui Eesti lipp heisati masti ühena kolmest. Sellel hetkel läks veri keema ja kerge värin tuli sisse. Eesti tippsportlased on tekitanud meis suurt ja vajalikku patriotismi. Jaan Männik Eesti Panga nõukogu esimees http://www.vancouver.eok.ee/362205 Fri, 29 Jan 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362197 EOK Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee otsustas täna, 28. jaanuaril k.a., kinnitada Eesti Suusaliidu ettepanekul Eesti olümpiadelegatsiooni liikmeteks täiendavalt kolm murdmaasuusatajat: Tatjana Mannima, Karel Tammjärv ja Timo Simonlatser. Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee otsustas täna, 28. jaanuaril k.a., kinnitada Eesti Suusaliidu ettepanekul Eesti olümpiadelegatsiooni liikmeteks täiendavalt kolm murdmaasuusatajat: Tatjana Mannima, Karel Tammjärv ja Timo Simonlatser. Delegatsiooni koosseisu arvati ka murdmasuusatamise treener Kalmer Tramm ning mäesuusatamise treener Thomas Erhard. XXI taliolümpiamängudel Vancouveris kuulub Eesti delegatsiooni 65 liiget: 30 sportlast ja 35 treenerit ning taustajõudude esindajat. Vancouveri taliolümpiamängud toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. aastal. Lisainformatsioon: Martti Raju EOK saavutusspordi juht 5086032, martti@eok.ee http://www.vancouver.eok.ee/362197 Thu, 28 Jan 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362137 Mündi detailne info ning pilte mündi esitluselt Panga muuseumis. Hõbedast meenemündi tagaküljel on kujutatud dünaamiline stiliseeritud kujund kihutavatest murdmaasuusatajatest, nimiväärtus "10 KROONI", Eesti Olümpiakomitee logo ja rooma number "XXI". Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst "EESTI VABARIIK" ja aastaarv "2010". Hõbedast meenemündi on kujundanud Stanislav Kalinin. Müntide tiraaž on 10 000 ja need on vermitud Soome Rahapajas. Hõbemündi maksumus on 350 krooni. Mündi detailne info: Metall Ag 999 Läbimõõt 38,61 mm Kaal 28,28 g Serv Sile Kvaliteet Proof Vermitud 2010 Meenemünte hakkavad kolmapäeval, 27. jaanuaril algusega kell 12 müüma Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11) ning SEB kontorid üle Eesti. Nii tulevad mündid müügile Tallinnas Tornimäe, Lasnamäe Centrumi, Pae, Magistrali, Nõmme, Järve, Roosikrantsi, Kristine ja Õismäe kontorites ning Rapla, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Kiviõli, Jõhvi, Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Paide, Viljandi, Põltsamaa, Jõgeva, Põlva, Võru, Valga, Tartu, Antsla ja Otepää peakontorites. Meenemünte on soovijatel võimalik osta ka posti teel, saates oma tellimuse Eesti Panga sularahaosakonnale aadressile Estonia pst 13 Tallinn 15095 või e-mailiga aadressile tellimine@epbe.ee. Münte broneerida ei saa. Meenemüntide trükikvaliteedis pildid leiab siit: http://www.eestipank.info/failid/pildid/vancvr.jpg. Lisateave: Eesti Panga muuseumi telefonil 6680 760 Eesti Panga infotelefonil 6680 719 Ingrid Mitt Avalike suhete büroo Tel: 6680 965, 5126 843 E-post: ingrid.mitt@epbe.ee .mgalimg td{ font-family: Trebuchet MS,Tahoma,sans-serif; font-size: 10px; color: #000000; } http://www.vancouver.eok.ee/362137 Wed, 27 Jan 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362109 Eesti Pank esitleb kolmapäeval, 27. jaanuaril kell 11.00, Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11, Tallinn) Vancouveri taliolümpiamängudele pühendatud hõbedast 10-kroonise nimiväärtusega meenemünti. Hõbedast meenemündi tagaküljel on kujutatud dünaamiline stiliseeritud kujund kihutavatest murdmaasuusatajatest, nimiväärtus „10 KROONI”, Eesti Olümpiakomitee logo ja rooma number „XXI”. Mündi esiküljel on Eesti Vabariigi suur riigivapp, tekst „EESTI VABARIIK” ja aastaarv „2010”. Hõbedast meenemündi on kujundanud Stanislav Kalinin. Müntide tiraaž on 10 000 ja need on vermitud Soome Rahapajas. Hõbemündi maksumus on 350 krooni. Meenemünte hakkavad kolmapäeval, 27. jaanuaril algusega kell 12 müüma Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11) ning SEB kontorid üle Eesti. Nii tulevad mündid müügile Tallinnas Tornimäe, Lasnamäe Centrumi, Pae, Magistrali, Nõmme, Järve, Roosikrantsi, Kristine ja Õismäe kontorites ning Rapla, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Kiviõli, Jõhvi, Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve, Paide, Viljandi, Põltsamaa, Jõgeva, Põlva, Võru, Valga, Tartu, Antsla ja Otepää peakontorites. Meenemünte on soovijatel võimalik osta ka posti teel, saates oma tellimuse Eesti Panga sularahaosakonnale aadressile Estonia pst 13 Tallinn 15095 või e-mailiga aadressile tellimine@epbe.ee. Münte broneerida ei saa. Meenemüntide trükikvaliteedis pildid leiab siit: http://www.eestipank.info/failid/pildid/vancvr.jpg Lisainfo: Eesti Panga muuseumi telefonil  668 0760 Eesti Panga infotelefonil 668 0719 Ingrid Mitt Eesti Pank Vvalike suhete büroo spetsialist Tel: 668 0965, 512 6843 ingrid.mitt@epbe.ee www.eestipank.info http://www.vancouver.eok.ee/362109 Tue, 26 Jan 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362105 EOK Harjutamine teeb meistriks. Tublimatele on välja pandud väärt auhinnad. Tegemist on rahvusvahelise olümpiakomitee eestvedamisel loodud Vancouveri taliolümpia mänguga, kus fännidel on võimalus üksteiselt mõõtu võtta. Vancouver 2010 ametlik internetimäng Kutsu duellile ka sõber või naabrimees! http://www.vancouver.eok.ee/362105 Tue, 26 Jan 2010 00:00:00 +0200 http://www.vancouver.eok.ee/362079 EOK Eesti Olümpiakomitee (EOK) täitevkomitee kinnitas täna delegatsiooni koosseisu XXI taliolümpiamängudele Vancouveris. Delegatsiooni kuulub 60 liiget: 27 sportlast ning 33 treenerit ja taustajõudude esindajat. Vancouveri olümpiadelegatsiooni kuulub 11 murdmaasuusatajat: Kristina Šmigun-Vähi, Kaia Udras, Triin Ojaste, Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Kein Einaste, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Algo Kärp ja Kaspar Kokk. Laskesuusatajaid sõidab olümpiamängudele üheksa: Eveli Saue, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu, Roland Lessing, Indrek Tobreluts, Martten Kaldvee, Kauri Kõiv ja Priit Viks. Iluuisutamises esindavad Eestit naiste üksiksõidus Jelena Glebova, paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov ning jäätantsijad Irina Štork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises stardivad Vancouveris Tiiu Nurmberg ja Deivid Oprja. Vancouveri taliolümpiamängud toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. aastal. EOK sponsoritele anti tänasel pressiüritusel üle EOK sponsortunnistused. EOK sponsorid on Elion Ettevõtted, EMT, ERGO Kindlustus, Ilves Extra, JCDecaux, Monton, Olympic Casino Eesti, Pafer, Silberauto ja Tallinna Sadam. Lisainformatsioon: Martti Raju EOK saavutusspordi divisjoni juht 5086032, martti@eok.ee   MURDMAASUUSATAMINE Sportlased 1. Kristina Šmigun-Vähi 2. Kaia Udras 3. Triin Ojaste       4. Andrus Veerpalu 5. Jaak Mae   6. Kein Einaste       7. Peeter Kümmel  8. Aivar Rehemaa  9. Anti Saarepuu    10. Algo Kärp 11. Kaspar Kokk    Teenindav personal 1. Jüri Järv     spordiala võistkonna juht 2. Mati Alaver  peatreener      3. Anatoli Šmigun    treener 4. Björn Kristiansen treener 5. Urmas Välbe       hooldespetsialist 6. Margo Pulles       hooldespetsialist 7. Mihhail Lukertšenko    hooldespetsialist 8. Eero Bergman hooldespetsialist 9. Jaan Alvela  hooldespetsialist 10. Kristjan-Thor Vähi       hooldemeekonna juht 11. Meelis Albert hooldespetsialist 12. Raul Seema hooldespetsialist 13. Oleg Ragilo  hooldespetsialist 14. Michael Hasler     hooldespetsialist 15. Assar Jõepera     hooldespetsialist 16. Tarvo Kiudma     arst 17. Lauri Rannama    füsioterapeut 18. Lauri Ott     füsioterapeut   LASKESUUSATAMINE Sportlased 1. Eveli Saue       2. Sirli Hanni   3. Kadri Lehtla       4. Kristel Viigipuu   5. Roland Lessing   6. Indrek Tobreluts 7. Martten Kaldvee      8. Kauri Kõiv 9. Priit Viks    Teenindav personal 1. Kristjan Oja spordiala võistkonna juht 2. Hillar Zahkna      peatreener      3. Asko Nuutinen    treener 4. Meelis Aasmäe    hooldespetsialist 5. Jaan Kallak  hooldespetsialist 6. Rain Kuresoo      hooldespetsialist 7. Helvis Trääder    füsioterapeut   MÄESUUSATAMINE Sportlased 1. Tiiu Nurmberg 2. Deyvid Oprja ILUUISUTAMINE Sportlased 1. Jelena Glebova 2. Maria Sergejeva 3. Ilja Glebov 4. Irina Štork       5. Taavi Rand       Teenindav personal 1. Gunnar Kuura     spordiala võistkonna juht 2. Anna Levandi      treener 3. Lea Rand    treener Olümpiadelegatsiooni staap: Martti Raju       Eesti olümpiadelegatsiooni juht (Chef de Mission) Merle Kaljurand delegatsiooni juhi abi Sven Sommer   pressiesindaja Mihkel Mardna   delegatsiooni arst Virve Vask delegatsiooni arst Vastavalt Olümpiahartale kuuluvad OM-delegatsiooni:  Mart Siimann    EOK president Toomas Tõnise EOK peasekretär http://www.vancouver.eok.ee/362079 Fri, 22 Jan 2010 00:00:00 +0200